Mine sisu juurde

Kasutaja:E. Süld./liivakast

Allikas: Vikipeedia

Huntahven (Dicentrarchus labrax) on huntahvenlaste (Moronidae) sugukonnast, ahvenaliste (Perciformes) seltsist. See kala on eurütermne, ehk talub suuri temperatuuri kõikumisi, ja eurühaliinne, ehk talub suuri merevee soolsuse kõikumisi[1].

Huntahven on selja poolt tumedam kuni sinakam, külgedelt hõbedane ja kõhu poolt valgest kollakani. Noorkaladel (u. 10 cm pikkustel[2]) võivad olla kehal tumedad laigud, aga täiskasvanuna neid ei ole. Lõpusekaaned on ogalise kujuga ja sabauim on väljalõikega. [3][4]

Huntahvena leviala on lääne- ja lõuna euroopas. Atlandi poolelt on lõuna Norrast lõuna poole, kaasa arvatud Ühendkuningriigid, kuni Senegalini välja, Aafrikas. Lõuna Euroopas on levinud terves Vahemeres ja mustas meres. Talve perioodil ollakse soolasemas vees ja suveperioodil minnakse, nii noored kui ka vanemad, riimveelistesse rannikulaguunidesse ja jõesuudmetesse[3].

Kala eelistab madalat rannikuvett, aga ta võib minna ka 100 meetri sügavusele.[5]

Seda kala on Eesti vetes kohatud kahel korral. 2010 aastal saadi kätte kaks huntahvenat mõrdadega. Esimene kala saadi Hiiumaalt emane kelle täispikkus oli 29,8 cm ja 404,5 g. Teine kala saadi Saaremaalt isane kelle täispikkus oli 37,9 cm ja mass 624 g. Huntahven Eesti vetes püsielanikuks ei jää kuna tal on vaja soolasemat vett kui on Läänemeri. [2]

Huntahven toitub väikestest kaladest (nt: kilu, räim, makrell)[4], koorikloomadest ja peajalgsetest. [3]

Kasv ja vanus

[muuda | muuda lähteteksti]

Huntahven võib kasvada kuni kuni meetri pikaks ja kuni 12 kg raskeks. Elada võib ta kuni 30 aastani.[4]

Nooremana hoiavad huntahvenad kokku, aga suureks vanemaks saades elavad eraldi.[5]

Paljunemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Atlandi poolel saavad isased suguküpseks  4-7 aastaselt ja emased 5-8 aastaselt Vahemeres saavad mõlemad sugupooled suguküpseks 2-4 aastaselt[5]. Kudemis periood on ainult üks kord aastas, Vahemere piirkonnas on see detsembrist märtsini ja Atlandi piirkonnas detsembrist juunini[1].

Huntahven koeb 1,1 - 1,5 millimeetriseid munasid. Embrüo areneb umbes kolme päevaga kui temperatuur on 13-14°C. Vastsed arenevad umbes 40. päevaga kui temperatuur on 19°C.[5]

Huntahvenad koevad ainult merevees mille soolsus on vähemalt 30‰. [5]

Huntahvenat on juba antiikajast saati kasvatatud, püüdes neid rännete ajal laguunidesse kinni. Seal nad toitusid laguunis olevast toidust ja neile anti ka lisatoitu.[4]

1960. aastatel Prantsusmaa ja Itaalia konkureerisid, et välja mõelda ning töötada massi tootmistehnika huntahvena maimudele. 1970- ndatel hakkasid kõik Vahemere riigid leiutatud tehnikat kasutama. Huntahven oli ka esimene mereline mitte lõheliste seltsi kuuluv liik mida hakati Euroopas kaubanduslikult kasvatama ning on oluline tänapäevani. Suurimad kalaliigi tootjad on Egiptus, Horvaatia, Hipaania, Itaalia; Türgi ja Kreeka.[1]

Kala müüakse turul kas värskelt või suitsutatult. [5]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 1,2 Bagni, M. (2009). "Dicentrarchus labrax (Linnaeus, 1758) [Moronidae]". Dicentrarchus labrax (Linnaeus, 1758) [Moronidae]. Vaadatud 15.12.2021.. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  2. 2,0 2,1 Miller, P. J. & M. J. Loates (2006). Euroopa kalad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS.
  3. 3,0 3,1 3,2 Verliin, A. (2010). "Huntahven, uus kalaliik Eesti faunas". Eesti Loodus. Vaadatud 16.12.2021.. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Huntahven". Kalapeedia. Vaadatud 16.12.2021.. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Froese, R. & S. M. Luna. "Dicentrarchus labrax (Linnaeus, 1758) European seabass". Fishbase. Vaadatud 16.12.2021.. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend); nähtamatu tähemärk (reavahetus) parameetris |pealkiri= positsioonil 38 (juhend)