Kasutaja:Dagmar Liisi/spetsiifiline kõnearengupuue
Alaalia (Alalia idiopathica) e spetsiifiline kõnearengu puue[1] e primaarne kõnearengu puue[2] on kõnepuue, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalse intellekti ja kuulmise juures. Kõnearengu mahajäämus on süsteemne ja püsiv, st ei möödu iseenesest ja sekkumiseta. Lapse kõne areng ja keeletasandi oskused (hääldamine, sõnakasutus, grammatika kasutus ja pragmaatika mõistmine) ei vasta ühelegi eakohasele normile. Lastel, kellel on spetsiifiline kõnearengu puue, on probleeme kõnest arusaamisel (retseptiivne kõne) ja suulisel eneseväljendusel (ekspressiivne kõne), kuid neil ei esine teisi sensoorseid puudeid või neuroloogilisi kahjustusi (mis põhjustavad afaasiat ja düsartriat),[1] mis võiks põhjustada kõneprobleeme (kuulmislangus, kahjustused mitteverbaalses kognitiivses või motoorses arengus, emotsionaal-sotsiaalse arengu mahajäämus).[3] Alaalia alaliigid on sensoorne alaalia (retseptiivse kõne häire) ja motoorne alaalia (ekspressiivse kõne häire).[2]
Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Alaalia põhjusteks peetakse ajukoore kõnekeskuste orgaanilist kahjustust või arenematust kõne-eelses eas (looteeas, sünni ajal või kolme esimese eluaasta jooksul ehk enne keelesüsteemi põhialuste omandamist). Selle tõttu esineb kõne üldine alaareng ehk alakõne.[1]
Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Spetsiifilised kõnearengu häired kuuluvad rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonis psüühilise arengu spetsiifiliste häirete hulka (F80-F89), millel on iseloomulikud järgmised üldised tunnused:
- 1) algus on alati imiku- või lapseeas;
- 2) aju bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus;
- 3) pidev kulg ilma remissioonide ja ägenemisteta;
- 4) enamikul juhtudel on mõjustatud kõne-, ruumitaju võime ja/või motoorne koordinatsioon;
- 5) on iseloomulik, et lapse kasvades ja vanemaks saades häire pidevalt nõrgeneb (kuigi on võimalik kergete jääknähtude säilimine täiskasvanueaski);
- 6) tavaliselt ilmneb vaimse arengu pidurdumine või kahjustus nii varases lapseeas, kui seda on võimalik kindlaks teha, ilma eelneva normaalse arengu perioodita.
Enamik neist seisundeist esineb palju sagedamini poistel kui tüdrukutel.
Alajaotusena kuuluvad sinna kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (F80), mille alla kuuluvad spetsiifiliste kõnearengupuuetena ekspressiivse kõne häire (F80.1) ja retseptiivse kõne häire (F80.2).[4]
Diagnoosimine[muuda | muuda lähteteksti]
Diagnoosimisel arvestatakse nii negatiivseid kui positiivseid kriteeriume. Positiivsed kriteeriumid ehk spetsiifilised vead (sõnavaravead, tekstiloomeraskused, iseloomulikud hääldusvead ning tugev ja püsiv agrammatism) on vigade kombinatsioon, mis on omane just spetsiifilisele kõnearengupuudele, kuid eraldi vaadelduna esinevad nad ka eakohases arengus varajastel kõne arengu etappidel või ka mõne teise kõnepuude korral. Negatiivsed kriteeriumid ehk teised välistavad vead, mis võivad samuti alakõnet põhjustada (alakõne ei tule pervasiivsetest arenguhäiretest, intellektipuudest, kuulmispuuetest, emotsionaal-tahtelise arengu häiretest, neuroloogilistest kahjustustest tulenevast motoorikapuudest). Spetsiifilise kõnearengupuudega lastel esineb siiski neuroloogilisi (mikro)sümptomeid: kerge motoorne kohmakus, probleemid tunnetustegevuse arengus jm, kombineerudes ka intellektipuudega ja/või düsartriaga. Hindamisel tuleb määrata kõik veatüübid ja nendevahelised proportsioonid, eristamaks puuet eakohasest kvalitatiivsest erinevast kõne arengust.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Padrik, Marika. (2016). Spetsiifilise kõnearengu puue (alaalia). M. Padrik & M. Hallap (toim) "Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel:märkamine, hindamine ja teraapia." Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk.357-391
- ↑ 2,0 2,1 Sülla, K. (2011). Käändevormide kasutamine ja mõistmine primaarse ja sekundaarse alakõnega lastel. Tartu Ülikool. Magistritöö.
- ↑ Needo, K. (2013). Lausete grammatilise ja pragmaatilise tähenduse mõistmise hindamine 6-aastastel lastel. Tartu Ülikool. Bakalaureusetöö.
- ↑ Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired külastatud 27.04.2017
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Triin Saar, Alaalia diagnoosiga laste töömälu iseärasused võrreldes eakohase kõnearenguga lastega, Tartu Ülikool 2006
- Н.И. Кузьмина, В.И. Рождественская, Воспитание речи неговорящих детей-алаликов : пособие для учителей-логопедов, Москва: Просвещение, 1966