Kasutaja:Birman/Leap

Leap (inglise keeles) on järgmise generatsiooni liikumist jälgiva sensori tehnoloogial baseeruv toode, mis on mõeldud personaalarvutite interaktiivseks juhtimiseks. Idee tekkis frustratsioonist 3D-modelleerimise juures, kui miski, mis reaalses elus võttis vähe aega ja tuli loomulikult, näiteks pildijoonistamine või 3D-objektide käsitsemine, võttis hiire ja klaviatuuriga arvutis oluliselt kauem aega ning kippus olema ka palju keerulisem. Leap Motion'i (Leap'i arendaja) arvates peab virtuaalse keha voolimine olema sama lihtne nagu füüsilise keha voolimine.

Ajalugu

Aastal 2010 loodud algse nimega OcuSpec projekt suutis hankida endale 1.3 miljonit USA dollarit juunis aastal 2011, kui projekti otsustasid investeerida Andreessen Horowitz ja Founders Fund. Aastal 2012 mail teatas Leap Motion, et nad on saanud toetust veel 12.75 miljonit USA dollarit Highland Capital Partners-ilt. Pärast püsivat vaikust ja saladuse katte all tegutsemist tuldi lagedale oma esimese tootega, Leap. Praegu veel mittemüüdav toode peaks tulema lettidele 2013 aasta alguses hinnaga umbkaudu 70 USA dollarit.

Tehnoloogia

Leap pakub täiesti uue mooduse arvutiga suhtlemiseks. Sarnaselt hiirele on ta arvuti juhtimiseks, kuid erinevalt hiirest on Leap täpsem. Väidetavalt on ta 200 korda täpsem kui kõik teised sarnased sensoritehnoloogiad praegu turul. Tegemist on võrdlemisi väikse, umbes 9cm pikkuse seadmega, mis ühendub arvutisse USB pordi kaudu. Pärast ühendumist kalibreerib seade end kiiresti ning loob kolmedimensioonilise 1,85 kuupmeetri suuruse ala, mis suudab erinevalt konkurentidest (näiteks Microsofti Kinect) jälgida sõrmeliigutusi 1/100mm täpsusega. Tänu sellele on Leap täpsem ja kiirem ning võimaldab sellega viipeid nagu näiteks pinch-to-zoom. Leap Motion'i patenteeritud tarkvara sisaldab palju keerulisi matemaatilisi algoritme ning selle väljatöötamine võttis 4 aastat. Leap'i näol on tegemist ajaloos kõige esimese seadmega, mis suudab jälgida kõigi kümne sõrme liikumist eraldi, samuti suudab ta jälgida ka muid objekte, näiteks pastakaid. Tarkvara, mis Leap'is peitub, on lubaduste järgi piisavalt paindlik, et lisaks arvutile sobitumisele lubatakse lahendusi ka sellistele seadetele nagu nutitelefonid, tahvelarvutid, autod ja ka külmkapid.

Tulevik

Kuigi toode tavatarbijate jaoks turul veel pole, on Leap Motion alates 21. maist 2012 hakanud pakkuma tasuta seadmeid arendajatele, kes peaksid kõigi eelduste kohaselt looma spetsiaalselt Leap'i jaoks erinevaid lahendusi. 23. juuliks sai Leap Motion 26000 avaldust erinevatelt firmadelt üle maailma. Päringuid on tulnud 143 riigist, 43% päringutest on USA-st, järgnevad Ühendkuningriik 6% ning Prantsusmaa 5%. Kõige enam on soovitud teha mänge, moodustades 14% kõikidest avaldustest. Järgnevad kategooriad "Muusika ja video" 12% ning "Kunst ja disain" 11%.