Kasutaja:Artemiz09/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Hiina rippuba[muuda | muuda lähteteksti]

Chinese Wisteria Blütentrauben

Hiina rippuba (tuntud ka kui visteeria, wisteria või iina visteeria, hiina sinivihm, ingl k Wisteia) on nii värvi kui ka vormi poolest uskumatult kaunis. Hulgaliselt ripub alla õhulisi, lavendelsiniseid õiekobaraid ja silma torkab sarnasus kuldvihmaga. Hiina rippuba on jõuliselt kasvav ronitaim, mis soojemas kliimas kasvab väga suureks. Rootsis talub ta talve ainul I ja ehk ka II kliimatsoonis. Kui taimele kasvukoht meeldib, võib saada meeldivaks mureks, et see kasvab liiga suureks ja seda on vaja lõikama hakata. Enamikel juhtudel on küll probleemiks, kuidas taime kasvukohal korralikult kasvama saada. Tüvi on puitunud ja talvitub maapinnal. Aja jooksul muutub tüvi tugevaks nagu ka vanemad varred. Hiina rippuba tuleb istutada päiksepaistelisse, sooja ja tuulevarjulisse kohta, veranda või päikselise lõunaseina äärde.

Mõelda tuleks ka sellele, millised taimed üheaegselt õitsevad. Nende värv peaks sobima hiina rippoa pehme värviga. Hiina rippoa värv on küll tagasihoidlik, kuid seda pole kõige lihtsam teistega kombineerida. On olemas ka valgeõieline hiina rippuba, kuid see on kasvult palju väiksem ja taim pole sama külmakindel. Lehestik on lopsakas, kuid koosneb paljudest lehtedest, mis paiknevad nagu pihlakalehed. Lehtede värv on enamasti kollakasroheline, kuid suve jooksul tumenen see sügavrohelisema toonini.[1]

Istutamine: muld peab olema õhuline ja kerge. Raksemat savimulda tuleb segada suure koguse komposti või istutusmullaga. Rippuba eelistab savist ja lubjarikast pinnast. Istutamisel tuleb taime lõigata ja soovitud kuju saavutamiseks jätkata lõikamist igal aastal. Aegamööda ehitatakse osktest üles „Skelett“, mis aja jooksul tugevamaks muutub. Tavaliselt seotakse varred vertikaalselt majaseina külge kinnitaud terastraatide külge. Kui aga taimele võim anda ja kliima seda lubab, võib see kasvamiseks leida hoopis isesuguseid ja omapäraseid lahendusi. Väänduvad rohitaimed kerivad tavaliselt oma varred spiraalselt ümber toe, mõned päri- ja teised vastupäeva, olenevalt nende ehitusest ja liigiomasest eripärast. Nii väätiv kuslapuu (Lonicera Pariclymenum) kui ka manettia (Manettia luteorubra) väänduva kellaosuti liikumissuunas, sandersoni laternlill (Ceropegia Sandersonii) ja visteeria (Wisteria) väänduvad vastupidises suunas. Hiina rippuba on tuntud kui teiste raimede võras kasvav tugevakasvuline ronitaim.

Hiina rippuba ei õites kuigi hästi, kui tema lopsakate lehtedega suviseid võrseid tugevasti ei kärbita ja sellega taime elujõudu õiepundage moodustamisele ei suunata. Õitsemine paraneb märgatavalt, kui taime põhioksi ei lasta otse üles kasvada, vaid painutatakse rõhtsaks. Õiepungad moodustavad lühivõrsete tipu ja lõikamise eesmärk on ärgitada nende lühivõrsete arengut üle kogu taime võra. Kõige lihtsam viis seda saavutada on kahekordne lõikamine. Kärpige hilissuvel pikad noored pea- ja väiksemad külgvõrsed lühemaks. Jätke vanemad oksad tereveks vaid juhul, kui te tahate võra laiendada, painutage nad soovitud kohta ja siduge kinni. Hilissügisel lõigake jooksval aastal kasvanud lühivõrsed kahe kuni kolme punga peale tagasi ja kärpige kõik pärast suvist lõikamist kasvanud võrsed 15 cm pikkuseks. Rippubasorte paljundatakse pookides.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Inger Pamisterna (2001). Ronitaimed: kõikmõeldaval moel. Tallinn. {{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjstus= (juhend)
  2. Aianduse entsüklopeedia/ Briti Kuninglik Aiandussselts. Tallinn. 2010. {{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjstus= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |tõlgid= (juhend)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]