Kasutaja:AnLaett/liivakast
Käsipant (ingl possessory pledge) on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises. See on seaduse järgi reegeljuhtum vallasasjade tagatisena kasutamisel.[1]
Õigusakt[muuda | muuda lähteteksti]
Käsipanti reguleerib peamiselt asjaõigusseadus (AÕS) paragrahvides 281 jj.
Käsipandiõiguse olemus[muuda | muuda lähteteksti]
Käsipandiõigus on vallaspandiõiguse üks liik ja see nõuab pandipidaja valdust. See on võimalik ainult vallas-, mitte kinnisasjade puhul. Käsipandiõigus on asjaõiguslik ja kehtib igaühe suhtes. See on ka rangelt aktsessoorne: seda saab rajada ainult kindla nõude tagamiseks.[2] Seega pandiõigust ei teki, kui ei ole ega ka tulevikus ei saa tekkida nõuet, mille tagamiseks on pant seatud. Käsipanti ei teki tühise nõude tagamiseks. Kui tühistatakse tehing, millest tagatav nõue tuleneb, kaotab kehtivuse ka selle tagamiseks seatud käsipant.[3] Asjaõigusele on omane avalikkuse põhimõte: käsipandi puhul on määrav, kas pandipidajal on olemas panditud eseme valdus. See tähendab, et käsipandi tunnevad ära eelkõige pantija isiklikud võlausaldajad.[4]
Käsipandi tekkimine[muuda | muuda lähteteksti]
Käsipant tekib asja valduse ülekandmisega pantijalt pandipidajale, kui nad on pandiõiguse seadmises kokku leppinud. Asja võib pandiõigusega koormata ka selliselt, et see antakse üle kolmandale isikule ja pandipidaja omandab panditud asja suhtes kaudse valduse.[5]
Esimesel juhul[6] on valdus otsene. Käsipant tekib, kui sõlmitakse pandileping ja pandieseme otsene valdus antakse üle sarnaselt vallasasja omandiga. Teisel juhul[7] on valdus kaudne ja sarnaneb vallasasja omandi ülekandmisega, kui loovutatakse väljaandmisnõue.[8]
Kui pandiese on juba enne pandi seadmist eseme omaniku kaudses valduses (pandipidaja valduses), muutub panditud eseme omaniku senine kaudne valdus n-ö kõrgema astme valduseks ning pandipidaja saab esimese astme kaudseks valdajaks.[8]
Käsipandi seadmise kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot.[9]
Käsipandi lõppemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pandiõiguse aktsessoorsuse kohaselt kustub pandiõigus peamiselt tagatava nõude kustumise tõttu.[10] Pandiga tagatud nõude lõppemine toob automaatselt kaasa käsipandi lõppemise.[11] Kui pandiga tagatud nõue rahuldatakse või muul põhjusel lõpeb osaliselt, lõpeb selles ulatuses ka käsipant. Allesjäävas osas jääb käsipant koormama pandiga koormatud eset tervikuna. Kui nõue nõutakse sisse, saab pandipidaja müüa pandiga koormatud asja tervikuna.[12]
Majanduslik tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]
Praeguseks on lepingulise pandiõiguse (käsipandiõiguse) varasem tähtsus taandunud. Käsipandi asemel kasutatakse tagatisomandamist. Selle puhul antakse pandipidajale üle nõude tagatisena vallasasja omandiõigus, mitte ei pandita vallasasja.[13]
Seos pandimajadega[muuda | muuda lähteteksti]
Pandimajades asjade tagatisel laenuandmine ei kujuta endast juriidiliselt käsipandi seadmist ja üldjuhul käsipandi sätteid sellisele tagatisliigile ei kohaldata. Pandimajade puhul on juriidiliselt tegemist tagasiostuõigusega müügi või tagatisomandamisega. Kokku lepitakse laenu tähtaeg, mille jooksul on laenusaajal õigus asi tagasi osta.[14]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ V. Kõve. Varaliste tehingute süsteem Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 239.
- ↑ K. H. Schwab, H. Prütting. Asjaõigus. Õpik. Tallinn: Juura 1995, lk 288-289.
- ↑ P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 215.
- ↑ P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 240.
- ↑ R. Tiivel. Asjaõigus. Tallinn: Juura 2007, lk 426.
- ↑ Asjaõigusseadus § 282 lg 1 lause 1. – RT I, 22.02.2019, 11.
- ↑ Asjaõigusseadus § 281 lg 1 lause 2. – RT I, 22.02.2019, 11.
- ↑ 8,0 8,1 P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 241.
- ↑ Asjaõigusseadus § 282 lg 2. – RT I, 22.02.2019, 11.
- ↑ K. H. Schwab, H. Prütting. Asjaõigus. Õpik. Tallinn: Juura 1995, lk 299.
- ↑ Asjaõigusseadus § 284. – RT I, 22.02.2019, 11.
- ↑ P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 253.
- ↑ P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 227.
- ↑ P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, T. Puri. Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2014, lk 213.