Kartuli-lehemädanik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kartuli-lehemädanik (Phytophthora infestans) levinum kartuli ja tomati seenhaigus. Seda tekitab ebajahukastelaadsete (Peronosporales) seltsi kuuluv vetikseen (hytophthora infestans). Higus levib lülieostega õhus, rändeostega vees ja suhuliselt tekkinud püsieostega. Haiguse levikut soodustavad vihm ja suur õhuniiskus.[1]

Süptomid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lehemädaniku esimesed sümptomid põllul on väikesed, hele- kuni tumerohelised, ümmargused kuni ebakorrapärase kujuga veega leotatud laigud.
  • Need kahjustused ilmnevad tavaliselt kõigepealt alumistel lehtedel.
  • Mädaniku kahjustus hakkab sageli arenema lehetipust või servadest.
  • Jaheda ja niiske ilmaga laienevad lehemdaniku kolded kiiresti suurteks, tumepruunideks või mustadeks kahjustusteks.
  • Mädanikku ümbritseb sageli ka kollane klorootiline halo
  • Nakatunud kohad arenevad leherooni ning uute nakkuste tekkimisel ja olemasolevate nakkuste ühinemisel võivad terved lehed mõne päeva jooksul pruunistuda ja kuivada.
  • Kahjustused võivad esineda ka taime mugulatel ja vartel.
  • Jaheda ja märja ilmaga, on kahjustuste servas või mööda leheroodu nähtav valge ebajahukaste moodustis või niidistik.
  • Kui ilm muutub soojaks ja kuivaks, muutuvad kahjustatud kohad tuhmiks.
  • Nakatunud kohta übritseb mõnikord kollane või roheline äär
  • Kui lehemädaniku nakkus põllul suur on tunda ebameeldivat lõhna.
  • Mugulal olevad haavata saanud kohad muutuvad pruuni või violetse värviga , mis võivad olla suuruselt erinevad kujuga.[2]

Tõrje[muuda | muuda lähteteksti]

Lehemädaniku tõrjemeetoditeks võib kasutada haiguskindlamaid sorte, põlluhügieen hoida korras, eelidandamist koos eelneva soojendamisega, varajast kartuli mahapanekut, tõhusat muldamist, seemnematerjali hoolikat sorteerimist ja pidevat uuendamist. Nende nõuete järgimine võib lehemädaniku nakkust edasi lükata ja anda kuni 30% enam saaki. Vaatamata paljudele katsetele ja uurimustele ei ole siiani õnnestunud leida efektiivset vahendit lehemädaniku vastu mitmesugustest taimse, vetikalise või antagonistlikebakterite päritoluga ainetest.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]