Karl Kivastik
Karl Kivastik (21. mai 1921 Tartu – 8. jaanuar 2012 Tartu) oli Eesti veemotosporditreener ja sporditegelane.[1]
Karl Kivastiku elutöö oli Tartu spordielu edendamine. Üks suuremaid tegusid oli veemotobaasi rajamine Kvissentali (valmis 1983). Veemotospordi areng nii Tartus kui kogu Eestis on seotud Karl Kivastiku nimega.
Karl Kivastik lõpetas 1941. aastal Tartu kaubanduskooli ja 1944. aastal Moskva kehakultuuriinstituudi.[1]
Ta hakkas spordiga tegelema isa Julius Kivastiku ja õpetaja Artur Kingu suunamisel. Tegeles mitme spordialaga (suusatamine, korv- ja võrkpall, mäesuusatamine, lauatennis). Aastatel 1950–1974 kuulus Kalevi lauatennisesektsiooni presiidiumi.[1]
Veemotospordiga hakkas tegelema 1955. aastal ja võistles ise kuni 1966. aastani, püstitas kaks Eesti rekordit, sh 1963. aastal Eesti kiirusrekordi.[1]
Aastatel 1944–1953 töötas mitmel Tartu spordielu suunaval ametikohal: 1944–1948 Tartumaa spordikomitee õppespordiosakonna juhataja ja esimehena ning 1949–1954 Tartu Kalevi nõukogu esimehena. Tartu Kalevi Jahtklubi moodustamisel kutsuti Karl Kivastik sinna veemootorisporditreeneriks. Ta oli Tartu Kalevi Jahtklubi veemotosektsiooni asutaja, juht ja treener aastatel 1953–1998. Ta oli ka Nõukogude Liidu Veemotospordiföderatsiooni presiidiumi revisjonikomisjoni ja kohtunikekogu liige.[1]
Tema õpilased Aldur Raudva, Nikolai Põvvat, Paul-Toomas Hage, Hans Vissor, Jüri Lill, Mart Taniel ja Jaan Seiler püstitasid 1954.–1991. aastani seitse maailma- ja 32 Nõukogude Liidu rekordit ning võitsid Nõukogude Liidu koondises 123 maailmameistrivõistluste medalit (sh 52 kulda).[1]
Karl Kivastik oli ka veemotospordi-, kergejõustiku- ja suusatamiskohtunik.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1964 Spordiseltsi Kalev auliige
- 1970 Eesti NSV teeneline treener
- 2011 Tartu Tähe kavaler
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Karl Kivastiku isa oli Julius Kivastik.