Kariidid

Graatsiad Pompeji seinamaalil

Sandro Botticelli fresko Venusest graatsiatega

Kariidid ehk hariidid (kreeka keeles charites, ladina keeles gratiae ehk graatsiad) olid antiikmütoloogias ilujumalannad.

Kariidide nimed on Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite, Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas.

Pausanias räägib, et Ateenas austati kaht kariidi, Auxot ja Hegemonet, ja et Spartas austati samuti kaht kariidi, Kletat ja Phaennat. Samuti räägib ta, et kariide on peetud nii Dionysose ja Aphrodite kui ka Heliose ja najaad Aigle lasteks.

"Iliases" on Aglaiat nimetatud Hephaistose naiseks, kuid "Odüsseias" ja üldse sagedamini peetakse kariide vallaliseks ning Hephaistose naiseks nimetatakse Aphroditet.

Kariididele oli pühitsetud Delfi lähedal Boiootias olev Kephissose jõgi.

Kariidid kunstis

Kunstnikud kujutasid antiik- ja keskajal kariide sageli, sest tahtsid näidata ideaalset naist. Nendest teostest on näha, millist naist on läbi aegade ilusaks peetud.

Kariide on kujutanud näiteks Sandro Botticelli freskol ning Jacques Blanchard, Antonio Canova, Raffael ja Peter Paul Rubens õlimaalil. Vahest tuntuim on Botticelli temperamaal "Primavera".