Mine sisu juurde

Kapitali kulukuse määr

Allikas: Vikipeedia

Kapitali kulukuse määr (inglise keeles cost of capital) on väikseim tulususe määr, mille korral investorid on huvitatud ettevõttesse investeerimisest.[1] Ettevõttesse investeerija ehk investor ehk kapitali omanik on nõus oma raha andma ettevõtte eesmärke teenima alles siis, kui ta saab investeeritud kapitali eest soovitud tasu.

Kapitali kulukuse määr ehk investori raha kasutamise kulukus sõltub kolmest tegurist:

  1. Investorite nõutav tulunorm: kompensatsioon nii investori enda tarbimise edasilükkamise kui ka investeerimisega võetud riski eest. Kui kompensatsioon tarbimise edasilükkamise eest põhineb investori subjektiivsel hinnangul, siis riski kompenseerimine põhineb lisaks investori subjektiivsele hinnangule (investori suhtumine riski) ka objektiivsetel teguritel: rahastamise instrumendi valik, ettevõtet iseloomustavad näitajad, tagatise olemasolu, tagatise liik, kapitali kaasamise periood jt.
  2. Kapitali hankimisega seotud kulud: investorite raha kaasamine tähendab kapitali kaasavale ettevõttele kulusid, mis kajastuvad üldiselt kapitali kulukuse määras. Kapitali kaasamisega seotud kulud jagunevad kaheks:
    1. Otsesed: lepingutasud pangale, väärtpaberite registreerimise tasud, tasu investeerimispangale väärtpaberiemissiooni korraldamise eest jt.
    2. Kaudsed: emissiooniprospekti ettevalmistamine, ettevõtte auditeerimine, laenutaotluse ettevalmistamine jt.
  3. Finantseerimise kõrvalmõjud: ühe konkreetse finantsallika kasutamine avaldab mõju järgmiste finantsallikate kättesaadavusele või kapitali kulukuse määrale.

Kapitali kaasamise hind ettevõtte jaoks sõltub nimetatud kolmest tegurist. Neist esimesed kaks mõjutavad konkreetselt kasutusele võetava finantsallika kulukuse määra. Kolmas mõjutab aga ettevõttes juba kasutuses olevate finantsallikate kulukuse määra.[1]

Kapitali kaalutud keskmine kulukuse määr

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna üldiselt kasutavad ettevõtted samal ajal mitut erinevat finantsallikat, siis kasutatakse mõistet kapitali kaalutud keskmine kulukuse määr (ingl Weighted Average Cost of Capital – WACC), mis arvestab kõigi kasutatavate finantsallikate kulukuse määrade kaalutud keskmist.[2]

Kapitali kaalutud keskmise arvutamiseks on vaja teada järgmisi näitajaid:

  1. Laenukapitali kulukuse määr (ingl cost of debt) ja laenukapitali osakaal ettevõttes
  2. Omakapitali kulukuse määr (ingl cost of equity) ja omakapitali osakaal ettevõttes
  3. Tulumaksumäär

Oma- ja laenukapitali mahu näitajad peavad olema määratud õiglase väärtusega. Turul noteeritud ettevõtete puhul on selles valemis lihtne rakendada õiglast väärtust ehk turuväärtust. Turul noteerimata ettevõtete puhul on õiglast väärtust rakendada äärmiselt keeruline.[1]

, kus

omakapitali maht

laenukapitali maht

omakapitali kulukuse määr

laenukapitali kulukuse määr

tulumaksumäär

Viimases valemis on laenukapitali kulukuse määr viidud tulumaksu järgsele kujule. Eestis maksustatakse ettevõtetes kasumit alles selle väljamaksmisel, mitte tekkimisel.[3] Seetõttu võib Eesti kontekstis arvutada kapitali kaalutud keskmise kulukuse määra järgmise lihtsustatud valemiga[2]:

  1. 1,0 1,1 1,2 Sander, P. (2020). Finantsjuhtimine. Lk 33-47.
  2. 2,0 2,1 Sander, P (2014). "Konkurentsiameti poolt väljatöötatud kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamise metoodika analüüs" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21.01.2022. Vaadatud 18.11.2010.
  3. Maksu- ja Tolliamet (9.11.2020). "Tulumaks". Eesti.ee. Vaadatud 18.11.2020.