Küünlaprobleem

Küünlaprobleem, mida on nimetatud ka Dunckeri küünlaprobleemiks, on kognitiivse soorituse test, millega mõõdetakse, kuivõrd mõjutab asja funktsioonis kinniolemine inimese probleemilahendusoskusi. Testi autor on geštaltpsühholoog Karl Duncker.^[1] Test avaldati 1945. aastal pärast tema surma. Duncker kirjutas sellest testist algselt probleemilahendusülesandeid käsitlevas töös Clarki ülikoolis.^[2]

Probleem

Katses antakse osalisele järgmine ülesanne: kuidas kinnitada küünal korkseinale nii, et selle süütamisel küünlavaha lauale ei tilguks.^[3] Ülesande lahendamiseks antakse osalejale koos küünlaga vaid tikutoos ja karp knopkasid.

Lahendus

Ülesande lahendamiseks tuleb knopkadega knopkakarp seinale kinnitada, panna küünal karpi ja süüdata see tikuga. Asja funktsioonis kinni olemise kontseptsioon ennustab, et osaleja näeb karpi ainult asjana, mis on knopkade hoiustamiseks ning ei näe seda kohe eraldi ja funktsionaalse asjana, mis on vajalik ülesande lahendamiseks.

Vastus

Paljud püüdsid ülesannet lahendada teiste loominguliste, kuid vähem efektiivsete meetoditega. Näiteks, mõned püüdsid küünalt knopkakarpi kasutamata seinale panna, ja teised püüdsid sulatada osa küünlavahast ja kasutada seda küünla seinale kinnitamisel. Kumbki meetod ei tööta. Kui ülesanne esitada nii, et knopkad on karbist välja tõstetud, siis lahendavad peaaegu kõik osalejad ülesande õigesti.^[4]

Küünlatesti on tehtud suure hulga inimestega, ka Kellogi juhtimiskooli üliõpilastega uurimuses, kus vaadati välismaal elamise ja loomingulisuse seoseid.^[5]

Viited

↑ "Dan Pink on the surprising science of motivation". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2009. Vaadatud 16. jaanuar 2010.
↑ Daniel Biella and Wolfram Luther. "A Synthesis Model for the Replication of Historical Experiments in Virtual Environments". 5th European Conference on e-Learning. Academic Conferences Limited. Lk 23. ISBN 978-1-905305-30-8.
↑ Richard E. Snow and Marshall J. Farr, toim (1987). "Positive Affect and Organization". Aptitude, Learning, and Instruction Volume 3: Conative and Affective Process Analysis. Routledge. ISBN 978-0-89859-721-9.^{[alaline kõdulink]}
↑ Frank, Michael. "Against Informational Atomism" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 15. jaanuar 2010.
↑ "Living Outside the Box: Living abroad boosts creativity". 2. aprill 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. november 2012. Vaadatud 16. jaanuar 2010.

[Dan_Pink-1] "Dan Pink on the surprising science of motivation". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. august 2009. Vaadatud 16. jaanuar 2010.

[5th_European_Conference_on_e-Learning-2] Daniel Biella and Wolfram Luther. "A Synthesis Model for the Replication of Historical Experiments in Virtual Environments". 5th European Conference on e-Learning. Academic Conferences Limited. Lk 23. ISBN 978-1-905305-30-8.

[Aptitude,_Learning,_and_Instruction-3] Richard E. Snow and Marshall J. Farr, toim (1987). "Positive Affect and Organization". Aptitude, Learning, and Instruction Volume 3: Conative and Affective Process Analysis. Routledge. ISBN 978-0-89859-721-9.^{[alaline kõdulink]}

[stanford.edu-4] Frank, Michael. "Against Informational Atomism" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 15. jaanuar 2010.

[Kellogg-5] "Living Outside the Box: Living abroad boosts creativity". 2. aprill 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. november 2012. Vaadatud 16. jaanuar 2010.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]