Köis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
3 keeline keerutatud köis rullil
Keerutatud köis

Köis on tugevast orgaanilisest või sünteetilisest kiudainest (kanepist, džuudist, sisalist, manillast või polümeerkiududest) valmistatud toode. Köisi kasutatakse sidumiseks, kinnitamiseks ning jõu ja liikumise ülekandmiseks.

Köie läbimõõdu alampiiriks loetakse tinglikult 8 mm, peenem toode on nöör. Merenduses kasutatavaid köisi ehk otsi nimetatakse vallideks. Köisi jätkatakse või parandatakse pleissimise teel. Eristatakse punutud ja keerutatud köisi.

Keerutataks mitmes järgus: heide keerutamisel saadakse sõõre, mitme sõõrde kokkukeerutamisel kee, kolme või enama kee kokkukeerutamisel – köis. Punumisviisi määrab punutavate sõõrete arv (tavaliselt 3, 4, 6 või 8). Punutud köied venivad vähem kui keerutatud.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti taludes valmistati veel 20. sajandi alguses suur osa oma tarbeks minevaid köisi käsitööna, oli ka köiemeistreid. Köie sõõrete tegemiseks kasutati köiepööra, keede tegemiseks ja köie kokkukeerutamiseks köieväntasid. Et need enneaegu kokku ei keerduks, pandi nende vahele kolmetahuline puuklots (kutsikas ehk käpp) või niinimetatud köiekamm ehk käievabe. Köit valmistati harilikult kolmekesi.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia 5. köide, Tallinn, Kirjastus "Valgus" 1990, lk. 318