Kõrrekoorel

Kõrrekoorel ehk ketaskoorel on vananenud nimetus taldrikäke, ketasäke, mullaharimisriist, mille tööseadiseks on ühele teljele paigalda­tud sfäärketastest koosnev kettapatarei, mis kahele laagrile toetatuna saab pöörelda ümber oma telje.

Ehitus ja omadused

Kettapatarei telg paikneb randaali liikumissihi suhtes nurgi, sfäärketaste nõgusküljed on randaali liikumise suunas (ette­poole). Ainult sellises asendis tungivad sfäärkettad mulda ning kobestavad ja segavad seda (atakknurk). Randaalil on kaks või mitu (kahe- või mitmejäljeline randaal) piki­telje suhtes sümmeetriliselt (kahepoolne randaal) või eba­sümmeetriliselt (ühepoolne randaal) paigutatud ning teine­teise järel liikuvat sektsiooni, igasühes üks või mitu kettapatareid. Olenevalt randaali massist ühe sfäärketta kohta eristatakse kergeid (15–40 kg), raskeid (40–­100 kg) ja üliraskeid (100–500 kg) randaale. Kergeid randaale kasutatakse põllul ja aias (põllu- ja aiarandaal), neil on sileda lõikeser­vaga kettad. Rasked ja ülirasked randaalid on soo- või uudismaarandaalid, nende kettad on sälkservalised. Majanduslikus mõttes on kõrrekoorel väga hea aja ning põllutööde maksumuse optimeerija, kuna masinaga saab mullaharimistööd teha kiiremini ja odavamalt. Masin peab siiski olema haagitud piisava võimsusega traktorile, kuid kompenseerib selle oma suure tootlikkusega. Meeles tuleb pidada, et töö kõrrekooreliga on soovitatav teha 24 tunni jooksul pärast saagi koristust ning maksimaalne ooteaeg kombainimise järel ei tohiks ületada üht nädalat.

Kõrrekoorimine on otsene mehaaniline tõrjevõte paljude erinevate teraviljakahjurite nagu viljakukkede, kõrsvilja-maakirbu, lehetäide, nälkjate, eriti aga kõrrevaablase vastu.

Pindmine harimine on eriti oluline Põhja- ja Ida-Eestis, kus viljaka pinnase sügavus pole kuigi suur ning põllumuld sisaldab palju kiviklibu.

Kõrrekoorel

Vaata ka

• Randaal