Kõrgislandi keel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kõrgislandi keel (Háfrónska) on tehiskeel, mille on loonud belglane Jozef Braekmans ning mille eesmärk on kaotada kaasaegsest islandi keelest laensõnad.

Selle keele looja kirjeldab keele sõnavara kui juba olemasolevate islandi neologismide ja Braekmansi enda loodud neologismide “ultrapuristlikku” kompilatsiooni. Kuigi keelel ei ole Islandil ametlikku staatust ja see on peaasjalikult ühe väikese inimgrupi – nýyrðaskáld – projekt, millega püütakse luua välismõjudest vaba islandi keelevormi, on keel saavutanud mõningast tähelepanu Islandi avalikkuse seas tänu massiteabevahenditele.

Nimi ja sümbolism[muuda | muuda lähteteksti]

Keelt on hakatud nimetama høgnorsk'i (kõrgnorra keele) järgi, mis on nynorsk'i (uusnorra keele) konservatiivne vorm. Teine element frónska on tuletatud sõnast frón, mis on Islandi luuleline nimi ja seda kasutati Maa ühe nimena "Nooremas Eddas". Braekmans mainis seda nimetust esimest korda 23. novembril 2003 uudistegrupis is.islenska. Enne seda viitas ta sellele, kasutades sõnu frónska või Hyper-Icelandic.

Ultrapurism[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrgislandi keeles rõhutatakse peamiselt nähtust málgjörhreinsun (ultrapurism), mis on lingvistilise purismi kõige äärmuslikum vorm. See on jällegi looja isiklik termin, mis märgib seda, et kõike inimkeele abil väljendatut tuleb käsitleda kui puristliku sekkumise objekti, isegi pärisnimesid, geograafilisi nimetusi ja kemikaalide nimetusi. Vastavalt Braekmansile ulatuvad esimesed ultrapurismi märgid tagasi 19. sajandi Fjölnismennide keeleuuenduslike liialdusteni. Oma ajakirjas Skírnir tõlkisid nad isikunimed nagu Robert Peel ja John Russell vastavalt Hróbjartur Píll ja Jón Hrísill. Ka tõlgiti geograafilisi nimetusi: Góðviðra (Buenos Aires), Sigurborg (Kairo), Slettumannaland (Poola). Erinevalt olemasolevast islandi keelepoliitikast peetakse esmatähtsaks latinismide ja germanismide eemaldamist vanast keelest.

Kajastamine massiteabevahendites[muuda | muuda lähteteksti]

Projekt on pälvinud Islandil mõõdukat meediatähelepanu. Mõnes Islandi ajalehes on keele kohta ilmunud artikleid, 1999. aastal avaldas ajaleht DV terve külje suuruse intervjuu Braekmansiga tema keele teemal. 2005. aasta novembris oli Islandi telekanalis Stöð 2 selle projekti kohta väike lõik. Islandi raadiokanalil Rás 2 on iganädalane saade, mis tutvustab haruldasi islandi sõnu ning mõnikord on sõnade tähenduse mõistatamise mängu abil toodud keelde kõrgislandi keele sõnu.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]