Jõusaal
Jõusaal on siseruumides spordisaal, mis on sisustatud treeninguseadmete ja kardiovaskulaarsete masinatega jõuharjutuste sooritamiseks.
Reeglina on jõusaalid avalikud, kus saab käia igaüks treenida vastavalt oma soovidele ja vajadustele. [1] Enamjaolt on jõusaal jaotatud treeninguseadmete kaupa sektsioonideks. Tavaliselt on igas jõusaaliosas oma peamine treeninguseade ja ettenähtud harjutused teatud lihasegrupi treenimiseks.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Jõusaalis võib olla suur hulk treeninguseadmeid. Iga lihasegrupi treenimiseks on mitut liiki treeninguseadmeid, sageli on võimalik ühe seadmega treenida mitut lihasegruppi. 18. sajandil lõi esimese tänapäevaste põhimõtetega jõusaali Salzmann; seal hakati õppima ja rakendama treeninguharjutusi keha treenimiseks (kaasaarvatud ujumine ja jooksmine). Hiljem asutasid kaks meest Clias ja Volker spordisaalid Londonis ning 1825. aastal pani saksa immigrant doktor Beck aluse esimestele spordisaalidele Ameerika Ühendriikides.[2] [3]
Jõusaali treeninguseadmed ja nende funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
- Üldtreeningutrenažöörid
- Jooksulindid – neid kasutatakse enamasti jooksmiseks ja kardiotreeninguks, mõnel puhul trennieelseks soojenduseks.
- Hantlid – peamiselt kasutatakse neid jõusaalis käe- ja õlalihaste treenimiseks.
- Rinnalt surumise treeningu seadmed – rinnalihaste treenimiseks.
- Jalalihaste treeningu seadmed – treenitakse jalalihaseid, seadmeid saab kasutada ka muudel eesmärkidel.
- Seljalihaste treeningu seadmed – nende abil saab treenida selja lihaseid, kuid teatud harjutuse puhul on võimalik treenida jala-, käe- ja õlalihaseid.
Treeningupaketid ja personaaltreening[muuda | muuda lähteteksti]
Enamikus jõusaalides pakutakse lihasegrupiti ja raskusastmeti erinevaid treeningupakette ja asjatundlike treenerite juhendamist. Rühmatreeningud on enamasti kehakaalu langetamise harjutustele üles ehitatud treening, kus kasutatakse matte ja muud lihtvarustust (rullikud jne). Sellist laadi treening on rohkem lõõgastav ja mitte nii palju jõudu nõudev. Peamiselt tehakse üle terve keha treenimist, kus pannakse palju rõhku hea enesetunde saavutamisele, kaalu alandamisele ja üldise aktiivsuse parandamisele.[4]
Personaaltreeningu aluseks on kehalise inspektsiooni läbimine, nii saab endale valitud personaaltreener parima ülevaate sinu kehalisest vormist ja jõulisusest. Pärast kehalise inspektsiooni läbimist koostatakse isikupärane treening- ja toitumiskava, mida treenitav isik peaks teatud ajaperioodi jooksul järgima. Tavapäraselt muudetakse treeningu- ja toitumiskava iga 2-3 kuu tagant, et lihased saaksid areneda ja saada mitmekesist treeningut. Liigse ühe kava kasutamise korral ei pruugi keha nii kiirelt areneda ja tihti ei saada soovitud vormi ning antakse alla.[5]
Rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
Treeningumaailma üks tuntumaid reklaamnägusid on Arnold Schwarzenegger, kes alustas raskuste tõstmist 15-aastaselt ning nüüdseks on profitreenimise ajad seljataha jätnud ja jätkab seda hobina.[6]
Tema isiklikud rekordid olid: maast kangi tõste (maast tuharani, tuharast õlgadeni ja õlgadest pea kohale) – 120 kg[7], maast kangi tõste (ühe lükkena) – 110 kg[8]
kükk – 247 kg[9], lamades surumine – 240 kg[10]
Eestlane Kaido Leesmann on sportlane, kes püstitas 18. detsembril 2020 Eesti lamades surumise rekordi, milleks oli 325 kg.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tony Horton. "Why Strength Training Is Important For Women". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2021. Vaadatud 19. novembril 2021.
- ↑ Kust tuli algeline jõusaal, kes olid selle algatajad ja mis jõusaal endast kujutab[alaline kõdulink]
- ↑ Jõusaali jaotus ja masin
- ↑ Rühmatreeningud ja kirjeldused treeningutele[alaline kõdulink]
- ↑ Personaaltreening ja nõustamine[alaline kõdulink]
- ↑ Arnoldi rekordid
- ↑ Arnoldi rekordid
- ↑ Arnoldi rekordid
- ↑ Arnoldi rekordid
- ↑ Arnoldi rekordid lisa[alaline kõdulink]
- ↑ Kaido Leesmann rekord surumises[alaline kõdulink]
- ↑ Virgool (23. detsember 2022). "Best Gyms in Isfahan".