Juuksevärvus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Juuksevärvide näidised karbis. Eksponaat Tartu Ülikooli muuseum ajaloolise meditsiini kogus

Inimese loomulik juuksevärvus sõltub melaniini, täpsemalt kahe pigmendi eumelaniini ja feomelaniini sisalduse määrast juuksekarva korteksis[1].

  • Eumelaniini sisaldus annab mustad ja pruunid naturaalsed juuksetoonid.
  • Feomelaniini sisaldus määrab punased ja kollased/blondid naturaalsed juuksetoonid.

Kõik loomulikud juuksetoonid on nende pigmentide sisalduse ja suhte tulemus[2]. Kui pigment puudub täielikult, on juuksed kahvatut ebamäärast värvi (esineb albinismi puhul).

Pigmendid[muuda | muuda lähteteksti]

Juuksevärvuse geneetiline alus on keerukas ja veel täielikult selgitamata. Juuksevärvust reguleeriv DNA arvatakse olevat tihedalt seotud inimese üldist pigmentatsiooni määravaga. Üks 2011. aasta uurimus identifitseeris 13 DNA variatsiooni kokku 11 geenis, mis võivad määrata kandja juuksevärvust[3].

Juustele annavad värvi kaks pigmenti, must või pruun eumelaniin ja punakaspruun või punakaskollane feomelaniin, mida mõlemat sünteesivad melanotsüüdid[4]. Melanotsüütides muudetakse türosiin L-dihüdroksüfenüülalaniiniks (DOPA) ja seejärel L-dopakinooniks, millest kordamööda sünteesitakse kas eumelaniin või feomelaniin[5].

Erinevad juuksevärvused tekivad nende kahe pigmendi koguste varieerumisel inimpopulatsioonis, kusjuures eurooplaste hulgas on enim eri variante, sama varieeruvus kehtib üldise pigmentatsiooni kohta[6]. Lisaks võivad juuksevärvust mõjutada muud geneetilised ja keskkonnategurid. Näiteks võib melanokortiini 1 retseptori (MC1R) mutatsioon anda punased või pruunikaspunased juuksed[7] Ultraviolettkiirgus võib juukseid kahjustada ja muuta nende pigmentatsiooni[8]. Ultraviolettkiirgus vallandab teatud ühendite sünteesi, mille tulemuseks on eumelaniini tootmise kasv. Enamasti on UV-kiirguse allikaks päike ja seetõttu on ekvaatorile lähemal paiknevates inimpopulatsioonides reeglina tumedamad juuksed[9], sest eumelaniinil on ka paremini valguse eest kaitsvad omadused kui feomelaniinil[10].

Feomelaniin värvib juuksed oranžiks ja punaseks. Eumelaniin, millel on kaks vormi, pruun ja must, määrab juuksevärvuse tumeduse[11]. Suurem musta eumelaniini sisaldus annab mustema värvusega juuksed ja pruuni eumelaniini ülekaal pruunimad juuksed. Iga inimese juustes on teatud kogus mõlemat pigmenti. Mustades ja pruunides juustes on üle 95% melaniinist eumelaniin. Suuremas suhtelises koguses feomelaniini on leitud blondides ja punastes juustes[12], ku see moodustab umbes kolmandiku kogu melaniinikogusest. Kui must eumelaniin puudub üldse, saadakse maasikablond. Heleblondides juustes on väike kogus pruuni eumelaniini ja must eumelaniin puudub täielikult[13].

Värvused[muuda | muuda lähteteksti]

valge blond tumeblond e punakasblond punane punakaspruun e hennapunane helepruun e šatään pruun tumepruun must

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://juuksur.innove.ee/chapter2/11.php
  2. https://juuksur.innove.ee/chapter2/11.php
  3. W. Branicki, F. Liu, K. van Duijn, J. Draus-Barini, E. Pośpiech, S. Walsh, T. Kupiec, A. Wojas-Pelc, M. Kayser. Model-based prediction of human hair color using DNA variants. - Human Genetics. 129 (4): 443–454
  4. A. B. Kumar, H. Shamim, U. Nagaraju (2018). Premature graying of hair: Review with updates. - International Journal of Trichology. 10 (5): 198–203
  5. D. I. Schlessinger, J. Schlessinger. Biochemistry, Melanin. - StatPearls Publishing. PMID 29083759
  6. R. A. Sturm. Molecular genetics of human pigmentation diversity. - Human Molecular Genetics. 18 (R1): R9–R17. 2009
  7. A. B. Kumar, H. Shamim, U. Nagaraju (2018). Premature graying of hair: Review with updates. International Journal of Trichology. 10 (5): 198–203
  8. A. C. Santos Nogueira, I. Joekes. Hair color changes and protein damage caused by ultraviolet radiation. - Journal of Photochemistry and Photobiology B: Biology. 74 (2–3): 109–117. 2004
  9. D. I. Schlessinger, J. Schlessinger. Biochemistry, Melanin. - StatPearls Publishing. PMID 29083759
  10. B. Farthmann, S. Schmitz, K.Krasagakis, C. E. Orfanos. Photoprotection by Total Melanin Content and Pigment Phenotype (Eumelanin, Pheomelanin) in Human Melanoma Cell Lines. - Skin Cancer and UV Radiation. pp. 181–185. 1997
  11. B. Farthmann, S. Schmitz, K.Krasagakis, C. E. Orfanos. Photoprotection by Total Melanin Content and Pigment Phenotype (Eumelanin, Pheomelanin) in Human Melanoma Cell Lines. - Skin Cancer and UV Radiation. pp. 181–185. 1997
  12. B. Farthmann, S. Schmitz, K.Krasagakis, C. E. Orfanos. Photoprotection by Total Melanin Content and Pigment Phenotype (Eumelanin, Pheomelanin) in Human Melanoma Cell Lines. - Skin Cancer and UV Radiation. pp. 181–185. 1997
  13. D. I. Schlessinger, J. Schlessinger. Biochemistry, Melanin. - StatPearls Publishing. PMID 29083759

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]