Joig

Joig (saami keeles juoigos, põhjasaami keeles juoigan) on saamide ja Viena-Karjalas tuntud traditsiooniline laululiik. Peamiselt esineb seda Lapimaal. Joig on enamasti imporivseeritud ja seda lauldakse ilma muusikalise saateta. Mõnel juhul kasutatakse saatepillina mõnda löökpilli.

Joiule iseloomulik helivärving sünnib kõrilihaste tööna. Meloodia varieerub vastavalt esitaja meeleseisundile. Häälekasutus on jõuline. Viisid on ühe-kaherealised, kusjuures teine rida sarnaneb tihti esimesega. Tuntakse ka sõnadeta laulmist, kuid tänapäeval pole see eriti laialt levinud.

2022. aastal valiti saami hümniks Nils-Aslak Valkeapää loodud Sámi eatnan duoddariid .

Joiu määratlused

Saamide laul idas ja läänes on erinev. Saami laulu tuntuim nimetus on joig. Verb juoigat või juoaiger tähendab põhjasaami keeles 'kedagi või midagi laulma', Rootsi-Lapis kasutatakse sõna vuolle, Norras Finnmargis luohti. Kõiki neid nimetusi kasutatakse läänepoolsest laulustiilist rääkides. Idapoolset laulu nimetavad koltad levde või leudd, kildinisaamid lõvvt.

Joiu tänapäev

Joig on säilitanud oma elujõu ja muutunud üha enam lavakunstiks, samas kui seda on hakatud kombineerima teiste muusikaliikidega, nagu džäss ja orkestrimuusika. Traditsioonilist joigu kasutava nüüdismuusika teerajajaks peetakse Nils-Aslak Valkeapääd, kes avaldas 1968. aastal esimese saatepillidega salvestatud joiuheliplaadil. Salvestis ilmus Otava kirjandusliku heliplaadina (Otava OT-LP 50) ja seda peetakse joiu uue ajastu alguseks. Samal ajal alustas tegevust ka Soome saamikeelne raadiokanal. Valkeapää järgijatena ja joiu jätkuvate uuendajatena on tuntud Dædnugádde Nuorat (Tenonranta noored), Máze nieiddat (Masi tüdrukud) jt.

Tuntud joigujad

• Wimme Saari
• Nils-Aslak Valkeapää
• Mari Boine
• Katarina Barruk