John Singleton Copley

John Singleton Copley
	John Singleton Copley. Portree: Gilbert Stuart.
Sündinud	3. juuli 1738; Boston, Massachusettsi lahe provints
Surnud	9. september 1815 (77-aastaselt); London, Inglismaa
Tegevusala	portreekunst
Tuntud teoseid	"Watson and the Shark" (1778)

John Singleton Copley (3. juuli 1738 Boston, Massachusettsi lahe provints – 9. september 1815 London, Inglismaa) oli Inglise-Ameerika kunstnik. Ta tegi põhiliselt portreesid ja maale ajaloolistel teemadel ning oli Ameerika koloniaalaja üks silmapaistvamaid kunstnikke.^[1]

Copley lapsepõlvest on vähe teada. Kunstiga sai tuttavaks tänu oma kasuisale Peter Pelhamile, kes oli graafik ja graveerija. Enne 20. eluaastat oli Copley juba tunnustatud joonestaja. Peagi avastas ta, et tema oskused avaldusid kõige paremini portreemaali juures. Teda mõjutas rokokoo portreestiil. Portreedel kujutas ta inimesi nende loomulikus töö- või elukeskkonnas, andes oma töödele elavuse ja teravuse, mis ei olnud 18. sajandi Ameerika maalikunstis levinud nähtus.^[1] Ta tegi portreesid teiste seas Ameerika iseseisvussõja kangelastest.

Kuigi tal oli maalikunsti alal oma kodulinnas Bostonis tööd pidevalt, tahtis ta oma töid tutvustada ka Inglismaal. 1766. aastal esitles ta oma maali "Boy with a Squirrel" Londonis kunstiseltsile Society of Artists. Tema töid kiitsid nii Joshua Reynolds kui ka Benjamin West. Copley abiellus 1769. aastal. Kuigi tema kaaskunstnikud soovitasid tal Euroopas õppima asuda, ei võtnud Copley neid kuulda. Kui Ameerika iseseisvussõja lähenemisega poliitilised ja majanduslikud olud Bostonis halvenema hakkasid, lahkus ta 1774. aasta juunis riigist ja naasnud enam kunagi. Ta asus koos oma abikaasa, laste ja teiste perekonnaliikmetega elama Londondis.^[1]

Euroopas hakkas ta portreemaalide kõrval tegema ajaloomaale. Üks tema tuntumaid ajaloomaale on "Watson ja hai" ("Watson and the Shark"; 1778), mis kujutab 19. sajandi romantismi ühte tähtsamat teemat: inimese heitlus looduse vastu. 1779. aastal võeti ta Inglismaa Kuningliku Kunstide Akadeemia liikmeks. Inglismaal tehtud maalid olid võrreldes Bostonis tehtud portreemaalidega akadeemiliselt keerukamad ja iseteadlikumad, kuid neis puudus erakordne elulisus ja tungiv realism. Kuigi tema tervis halvenes tema viimastel eluaastatel, jätkas ta maalimist märkimisväärse eduga peaaegu kuni oma surmani.^[1]

Bostonis on tema järgi nimetatud Bostonis asuvad väljak Copley Square ja hotell Fairmont Copley Plaza.^[2]