Jesiki kuldne sõdalane

Kuldse sõdalase riietuse rekonstruktsioon Kasahhi Rahvusmuuseumis

Peakatte detailid

Jesiki kuldne sõdalane ehk Jesiki kuldmees on Jesiki kurgaanist (tekstides on kasutatud ka venekeelset vormi Issõk) 1969. aastal leitud hauapanuste kogumik, eelkõige katafraktisõdalasele kuulunud tuhandetest kullast naastudest koosnev soomusrüü, ehted ja rõivakaunistused.

Leid

Almatõst lõunas asuva Jesiki kurgaani matus leiti 1969. aastal juhuslikult teeremondi käigus. Matusekohta uurisid Kasahstani Ajaloo, Etnograafia ja Arheoloogia Instituudi arheoloogid Kemel Akõševi juhtimisel.

Kalmistu, millel oli kolm kurgaani, hõlmas põhja-lõunasuunaliselt kolm ruutkilomeetrit ja sellel oli kokku umbes 40 matust. Kaks neist olid kuue meetri kõrguse ja umbes 60 m diameetriga kurgaani all kalmistu lõunaosas.

Üks haud oli juba varem tühjaks riisutud, ent teisest leiti 17-18-aastane saka sõdalane. 3,3 meetri pikkune, 1,9 meetri laiune ja 1,5 meetri kõrgune hauakamber oli tehtud tjanšani kuuse palkidest, maetu oli paigutatud selle vasakpoolsesse ossa ja peaga läände. Hauapanusteks hauakambri nurkades olid metallesemed, savinõud, puunõud ja ehted.

Kamber oli kaetud puulaega, mis oli kinnitataud raudrõngastega. Põrand oli laudadest ja surnu ase oli kuldnaastudega kaetud matt.

Sõdalase rõivad olid kaunistatud umbes nelja tuhande kullast ehisdetailiga. Suur osa neist olid loomakujulised naastud, mis kujutasid leoparde, põtru, hirvi, arhaare, hobuseid ja eri linde. Kolju vasakul küljel leiti nefriiditükkidega kaunistatud kuldkõrvarõngas. Surnu peakate oli 70 cm kõrge ja teravatipulise koonuse kujuline nagu hilisemad kasahhi peakatted. Sõdalase kaelas oli rõngakujuline kaelaehe ja tema särgi rinnaosa ning käised olid ehitud kuldnaastudega. Sõrmedes oli kaks kuldsõrmust ja särk oli vöötatud raske vööga, millel oli loomakujulisi naaste ja 16 kuldpannalt. Vööl oli paremal pikk mõõk punases tupes ja vasakul pistoda kuldplekiga kaetud tupes. Ka pikkade pükste sääri katsid kuldnaastud.

Tõlgendus

Haud koos panustega arvatakse kuuluvat sakadele. Kuldne sõdalane on oletatavasti olnud umbes 18-aastane saka prints või printsess, sest matus on dateeritud 3.–4. sajandisse eKr ja piirkond, kust kurgaan leiti, oli sel ajal sakade valitsuse all. Leid asus Kasahstani Arheoloogiamuuseumis Almatõs, nüüd asub see Rahvusmuuseumis Astanas, seda on ajutiselt eksponeeritud ka mujal, näiteks 2019. aastal kaks nädalat Ankaras.

Sümbolina

Monument Almatõs

Alates Kasahstani iseseisvumisest 1991. aastal on Kuldne sõdalane saanud Kasahhi rahvusliku kultuuripärandi ja riigi üheks sümboliks. Sõdalase peakatet kaunistavad tiivulised hobused tulparid paigutati rahvusi ühendava sümbolina Kasahstani vapile. Tiivulisel leopardil ratsutava kuldse sõdalase skulptuur kaunistab mitut Kasahstani linna, selhulgas Almatõ peaväljakul asuvat iseseisvuse monumenti.

Kirjandus

• Kuldmees Issõki kurgaanist. – Horisont, 1981, nr 9, lk 35–37.