Mine sisu juurde

Jašiūnai

Allikas: Vikipeedia
Jašiūnai

leedu Jašiūnai
poola Jaszuny

Vapp
Jašiūnai vapp

Elanikke: 639 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 26′ N, 25° 19′ E
Jašiūnai (Leedu)
Jašiūnai

Jašiūnai on alev Leedus Šalčininkai rajoonis, Jašiūnai valla halduskeskus. Alev asub Merkysi jõe ääres.

Alevis asub Jašiūnai raudteejaam, seal kaevandatakse kruusa. Jašiūnais asuv ettevõte Actas toodab äädikat, majoneesi ja mitmeid muid toidukaupu. Alevis on ka keraamikatehas ja plastikutöötlemisega tegelev firma Polivektris.

Jašiūnais on kolm keskkooli (vene-, poola- ja leedukeelne), postkontor, raamatukogu ja poola kultuuri keskus.

Alevis toimusid filmide "Kortik" ja "Pronkslind" võtted.[viide?]

Alevist kagus asuvad Jašiūnai tumulused (ligi 100 tumulust 5 ha suurusel maa-alal).

Kirjalikes allikates on Jašiūnaid esmamainitud 1402. aastal. XV sajandist on pärit ka esimesed teated Radziwillidele kuulunud Jašiūnai mõisast. XVI sajandil kogunes seal kalvinistide sinod. Aastal 1515 rajati Jašiūnaisse esimene kirik. See hävis aga Põhjasõjas, edasi oli alevis pikka aega üksnes kabel.[2]

Aastal 1819 kujunes sealne mõis tähtsaks kultuurikeskuseks, kus asus suur raamatukogu ja kus said kokku Juliusz Słowacki, Stanisław Bonifacy Jundziłł, Adam Mickiewicz, Tomasz Zan, Józef Mianowski, Antoni Edward Odyniec, Andrzej Benedykt Kłangiewicz ning Jędrzej Śniadecki. Sajandi keskpaigas rajati Jašiūnaisse telliselööv, aastal 1886 aga paberivabrik. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Яшуны.[3]

Aastal 1920 toimus Jašiūnais Leedu vägede ja Lucjan Żeligowski vägede vaheline lahing, samal aastal läks alev Poola koosseisus. Aastal 1929 valmis praegune kirikuhoone. Aastal 1939 läks alev Valgevene NSV koosseisu, järgmisel aastal anti see aga Leedule üle. Aastal 1941 hukkasid Leedu kollaborandid alevis 575 inimest, enamik neist olid juudid, ent tapeti ka kolm mustlast.[4] Nõukogude perioodil oli küla kohaliku sovhoosi keskasulaks.[5]

Aastal 2016 liideti aleviga seni iseseisva asula moodustanud Jašiūnai raudteejaama ümbruskond,[6] kus aastal 2011 oli 472 elanikku.[1]

  • 344 (1882)
  • 142 (1885)
  • 294 (1905)
  • 242 (1959)
  • 367 (1970)
  • 540 (1977)
  • 725 (1979)
  • 642 (1985)
  • 506 (1989)
  • 1879 (2001)
  • 642 (2011)

Tuntud elanikke

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 2011 m. surašymas
  2. Kviklys, Bronius (1986). Vilniaus arkivyskupija II dalis. Lietuvos bažnyčios (in Lithuanian). 5. Chicago: Lithuanian Library Press. lk. 172–173. ISBN 0-932042-55-4.
  3. Яшуны. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 5 (Таарджалъ — Яя). СПб, 1885, 1000 lk.
  4. https://yahadmap.org/#village/ja-scaron-i-nai-vilnius-lithuania.863
  5. Jašiūnai. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. VIII (Imhof-Junusas). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2005. 588 lk.
  6. NUTARIMAS DĖL ŠALČININKŲ RAJONO SAVIVALDYBĖS GYVENAMŲJŲ VIETOVIŲ PAVADINIMŲ PAKEITIMO, GYVENAMŲJŲ VIETOVIŲ NUSTATYMO, PANAIKINIMO, TERITORIJŲ RIBŲ NUSTATYMO IR PAKEITIMO

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]