Jakobakann

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Jakobikann)
Kaks jakobakannu. Gravüür 18. sajandi trükises

Jakobakann[1][2] (saksa keeles Jakobakanne, hollandi keeles Jakobakannetje), ka jakobikann[3] on Saksamaal Siegburgis alates 14. sajandist tehtud ja eriti 15.–16. sajandil levinud kõrge sale kivikeraamilise jooginõu tüüp, mille käepide on nõu ülemises osas.

Sõnast[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetuse Jakobakanne sai nõu alles 17. sajandil, kui Lõuna-Hollandis asuva Teylingeni lossi (1596–1606) ümberehitusel leiti suures koguses neid valamise- või joogikanne, mida peeti Teylingeni lossis oma elu lõpu veetnud Baieri Jacoba (Jakobäa von Bayern-Straubing, Hainaut' krahvinna Jacqueline, 1401–1436) tehtuteks[4][5].

Erki Russow märgib oma töös "Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil", et nõutüübi nimetuse eestikeelse vastena kasutatud sõna jakobikann pole täpne tõlge originaalnimetusest ja eestindatud vorm olema pigem jakobakann[6].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Selle 15.–16. sajandi keraamilise joogikannu kere oli kitsa pudelja kujuga, kergelt laienev jalg võis olla ühtlaselt kumera või veidi lainelise servaga. Käepide asus kannu ülaosas. Jakobakann oli valmistatud hallikast kivikeraamilisest massist ja kaetud kollaka-pruunika soolaglasuuriga, välispind oli üleni kaetud potikedral tekitatud horisontaalsete reljeefsete joontega.[7]

Jakobakannude tuntuim tootmiskoht oli Siegburg.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. E. Russow. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. - Tallinn, 2007. ISBN-13 978-9985-9525-3-5
  2. R. Pruus. Keskaegsed jäätmekastid Tartus Munga tn 12 hoovis. Bakalaureusetöö. Tartu 2010
  3. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  4. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2020. Vaadatud 29. jaanuaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. Jacoba jug, anonymous, c 1300 - c 1499. - Rijksmuseum
  6. E. Russow. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. - Tallinn, 2007. ISBN-13 978-9985-9525-3-5
  7. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]