Jakobi värav
Jakobi värav ehk Nunnavärav (ka Verine värav, saksa keeles Jakobstor) oli kesk- ja varauusaegse Tartu linna üks suuremaid väravaid[1], mis asus praegusel Jakobi tänaval, Jakobimäe all. Värav hävis Põhjasõjas, kui 1708. aastal Vene armee kõik linna kaitserajatised õhkis.
Väravast ülal Jakobimäe pool paiknes 17. sajandil ajalooline Jakobi eeslinn, väravast kagu pool seespool linnamüüri paiknes oletatavasti juba 13. sajandi teisest poolest Püha Jakobi kirik, mis liideti hiljem Katariina kiriku nime all tsistertslaste nunnakloostriga. Poola ajal kasutati kirikut jesuiitide kooliruumidena.
Jakobi väravas oli allikas ja Jakobi kaev, allikas suubus Piiskopitiiki, mis oli kuni 18. sajandini täiendav kaitserajatis lisaks linnamüürile, väravatorniga oli ühendatud linnamüürist väljapoole ulatuva ehitisena vangla. Väravast põhja pool praeguse Tähtvere tänava nõlval paiknes surnuaed.
Värava oletataval kohal Jakobi tänava Toomemäe poolses servas paikneb mälestuskivi, selle vastas üle tänava paikneb Toome pood. Säilinud vanimal linnaplaanil 1636. aastast on märgitud Laia tänava nime selgituseks, et seal olla paiknenud linna vanim turg. Oletatakse, et turu asukoht võis olla praeguse Laia ja Jakobi tänava nurgal Jakobi värava taga.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17