Jakob Meck

Jakob Meck (ka Jacobus, Jakobus Meck) (surnud 1575) oli Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik.

Jakob Mecki päritolu pole selge, tõenäoliselt pärines tema suguvõsa Sileesiast. Võimalik, et ta ise on sündinud Vilniuses, sest 1520. ja 1530. aastatel oli Greger Meck Vilniuse raehärra. 1552. aastal on Mecki esimest korda mainitud Riia toomhärrana, mil ta oli kapiitli keldriülem (cellerarius). 1550. aastatel ning Vene-Liivimaa sõja alguses tegutses ta Riia peapiiskopi Wilhelmi saadikuna. 1559–1566 oli Meck Riia toomkapiitli viimane dekaan.

1561. aastal, kui suri Riia toompraost Georg Schwantz, tekkis Meckil kui kapiitli tähtsaimal elusoleval liikmel tõsine tüli peapiiskop Wilhelmiga, kes püüdis praosti ja ka teiste toomhärrade valduseid endale saada, et need koadjuutor Christoph von Mecklenburgiga ära jagada. Meck palus abi nii Wilhelmi vennalt, Preisimaa hertsogilt Albrechtilt kui ka Poola kuningalt Zygmunt II Augustilt. Koos kapiitlisekretär Johannes Koleriga õnnestus Meckil osa kapiitli valdustest peaiiskopi ja koadjuutori haardest tagasi saada, kuid tüli jätkus kuni peapiiskopi surmani 1563. aastal. Praosti valdustest ning veel mitmed prebendidest jäi kapiitel igaveseks ilma, samas kui Meckil õnnestus säilitada dekaanivaldused, kaasa arvatud Suntaži (saksa Sunzel) linnus. 1563. aastal vangistati Poola kuninga nõudmisel ka koadjuutor Christoph, mille tõttu kapiitel suutis säilitada oma senised valdused. Juba kaotatud valdused läksid Poola kontrolli alla.

Pärast Riia toomkapiitli likvideerimist 1566. aastal sai Meckist Poola ametnik, ta nimetati Riia kastellaaniks. 1567. aastal tõsteti ta aadliseisusse ja sai 1568. aastal senise dekaaniprebendi, Suntaži linnuse oma lääniks. Järgnevatel aastatel püüdis ta peamiselt kaitsta Liivimaad jätkuva sõja eest ning edendada kohaliku aadli õiguseid. Ta suri 1575. aastal, veebruari ja augusti vahel. Seejärel läksid tema valdused tema naisele ja alaealistele lastele ning järgnevatel aastatel püüdsid erinevad jõud neid endale haarata. Viimaks õnnestus tema naisel ning tema uuel mehel, Christoph Richteril need siiski tagasi saada ning suur osa Jakob Mecki valdustest jäi kuni 20. sajandi alguseni Meckide perekonna valdusse.

Kirjandus

• Arbusow, Leonid. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert.
• Lange, Harald. Der Streit zwischen dem Erzbischof Wilhelm und dem Rigaschen Domkapitel wegen der erledigten Propstei 1561. − Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands 21. 1911. Lk 30–83.
• Lange, Harald. Die Familie von Meck in Livland. Bd. 2. Familiengeschichte und Stammtafeln. Riia: 1931. Lk 1–76.