jQuery

Allikas: Vikipeedia
jQuery
Autor John Resig
Arendaja jQuery Team
Esmaväljalase 26.  august 2006; 17 aastat tagasi (2006-08-26)
Viimane väljalase 3.7.1 / 28.08.2023 Muuda Vikiandmetes
Keeled JavaScript
Litsents MIT license[1]
Veebisait jquery.com

jQuery on JavaScripti teek, mis keskendub JavaScripti ja HTML-i vastastikusele mõjule. jQuery raamistik võimaldab saada kergesti juurdepääsu ükskõik missugusele DOM-elemendile, pöörduda DOM-elementide sisu ja atribuutide poole ning nendega manipuleerida. Samuti pakub jQuery raamistik mugavat API-t AJAX-iga töötamisel. Praegu arendab raamistikku jQuery meeskond, mille eesotsas on John Rezig.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rezig omandas HTML-i, kui hakkas programmeerimisega tegelema. Rezig programmeeris QBasicu keeles, kui tema tuttav näitas talle HTML-i aluseid ja seda, kuidas veebilehte Angelfire'i teenust arendades luua. Jõuludeks kinkis isa talle kaks raamatut HTML-i kohta. Just siis, kui ta hakkas programmeerima Visual Basicu keeles, hakkasid HTML ja veebidisain teda huvitama.

Suurem huvi JavaScripti vastu tekkis hiljem, umbes 2004. aastal. Siis sai Rezig bakalaureusekraadi arvutiteaduse valdkonnas ja töötas poole kohaga kohalikus ettevõttes Brand Logic. Ta tegeles veebisaidi disainiga, milles loodi kasutajatele kerimisfunktsioonist[2]. Rezig polnud rahul lahendusega, kus ta pidi kasutama teiste arendajate koodi ning otsustas saada põhjalikult selgeks JavaScripti. Kui ta selle selgeks sai, avastas, et JavaScript on lihtne aga peen keel, mis sobib paljude ülesannete lahendamiseks. Järgmise paari aasta jooksul lõi Rezig mitu JavaScripti rakendust, enne kui ta lõpetas jQuery loomise. jQuery loomise eesmärgiks seadis Rezig mitmekordselt kasutatavate koodijuppide kodeerimise võimaluse, mis lubaks JavaScripti lihtsustada ja kasutada koodijuppe nii, et ei peaks muretsema ristbrauseri küsimuste pärast. Raamistikku tutvustati avalikult BarCampi arvutikonverentsil New Yorgis 2006. aastal.[3]

Fakte jQueryst[muuda | muuda lähteteksti]

  1. jQuery nimi oli algul JSelect.
    Domeeni nimi JSelect.com aga oli juba registreeritud, JQuery.com seevastu mitte. Esimest tähte hakati väiksena kasutama pisut hiljem, alguses oli nimi JQuery.
  2. jQuery esimene lisandprogramm on JSON for jQuery.
    2006. aasta jaanuaris loodud programm pakub lihtsat viisi JSON-andmetega töötamiseks. Pistikprogrammide tugi osutas jQuery funktsionaalsuse laiendamise perspektiivile. Hiljem sai jQuery üheks edu põhjuseks suur arv pistikprogramme kolmandatelt arendajatelt.[4]
  3. jQueryl oli Creative Commonsi (CC) litsents.
    Creative Commons litsents on tavaliselt seotud loovtöödega: pildipankade, PSD-šabloonide, ikoonidevaliku ja muuga. CC aga ei sobinud avatud lähtekoodi jaoks. Peale selle eksisteerisid tol ajal palju sobivamad litsentsid avatud lähtekoodi jaoks.
    Creative Commonsi töötajad soovitasid litsentseerida avatud lähtekoodiga tarkvara MIT või GPL-iga. Organisatsioon Open Source Initiative, mis tegeleb avatud lähtekoodi idee edendamisega, astus selle vastu, et avatud lähtekoodiga projekte Creative Commonsiga litsentseerida. Vaatamata kõigele avaldas Rezig 2006. aastal jQuery esimese versiooni just selle litsentsi all. jQuery autor on tunnistanud, et CC Attribution-ShareAlike'i litsentsi kasutamine oli ebaõnnestunud valik. Varsti muudeti projekti litsents MIT-ks.[5]
  4. jQuery oli loodud versioonihalduse süsteemita.
    Tänapäeval ei saa endale ette kujutada ühtegi avatud lähtekoodiga projekti, mis oleks väljastatud versioonihalduseta (VCS). Kuid tol ajal ei kasutanud jQuery autor veel VCS-süsteemi oma projekti jaoks. Siis ei kasutanud isegi suured projektid versioonihaldust. jQuery läks versioonihaldustarkvarale (SVN) üle alles siis, kui tekkisid esimesed panustajad.[6]
  5. jQueryle avaldasid tugevat mõju teised avatud lähtekoodiga projektid.
    Kommentaarides mainib Rezin paari projekti, mis mõjutasid jQuery arendamist kõige rohkem:
    • Prototype JavaScript framework
    • moo.fx
    • XPath
    • Behaviour.js
    Kõikidest projektidest on siiamaani kasutusel ainult Prototype. Ülejäänud projekte enam ei arendata. XPath läks juba 1999. aastal üle juhtnööridele W3C valdkonnas ja sellest ajast alates enam ei muutunud, erinevalt HTML-ist ja küljenduskeelest CSS.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "jQuery Project License". jQuery Foundation. Vaadatud 11.03.2017.
  2. ↑ "Learning from Twitter" (inglise). John Resig. 20. jaanuar 2011. Vaadatud 18.03.2018.
  3. ↑ "JQuery" (vene). Vaadatud 18.03.2018.
  4. ↑ "First jQuery Plugin" (inglise). John Resig. 25. jaanuar 2006. Vaadatud 18.03.2018.
  5. ↑ "jQuery under the MIT License" (inglise). John Resig. 27. mai 2006. Vaadatud 18.03.2018.
  6. ↑ "SVN Access to jQuery" (inglise). John Resig. 29. mai 2006. Vaadatud 18.03.2018.
  7. ↑ "Annotated Version of the Original jQuery Release" (inglise). John Resig. 7. aprill 2015. Vaadatud 18.03.2018.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=JQuery&oldid=6277449"