Jõgeva näidissovhoos

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Jõgeva näidissovhoos (hiljem Jõgeva Katsesovhoos ja Jõgeva Riigimajand) oli nõukogude ajal Jõgeva rajoonis tegutsenud sovhoos, üks Eesti suurimaid ühismajandeid.[1]

Sovhoos moodustati 1961. aastal Jõgeva Sordiaretusjaama maadest. Sellega liideti ümberkaudseid kolhoose, sealhulgas 1975. aastal Estonia kolhoos, 1976. aastal Tooma katsebaas ja 1978. aastal ka Pedja külanõukogus Vaimastveres tegutsenud sovhoos Bolševik, nii kujunes Jõgeva näidissovhoosist üks suuremaid maavaldajaid. Mõnd aega kuulus selle koosseisu ka Kuremaa tehnikumi õppemajand.[1]

Sovhoos allus 1956. aastal loodud Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudile (EMMTUI), nagu ka Jõgeva Sordiaretusjaam. 1987. aastal oli sovhoosi üldpindala 18 690 ha, veiseid oli sovhoos kõrgajal umbes 6500.[1]

Algaastatest kuni 1988. aastani juhtis näidissovhoosi Mart Uudla, 1988. aastast majandi likvideerimiseni (siis juba Jõgeva Riigimajandi nime all) Indrek Raidmäe. Pärast seda jäid sovhoosi maid kasutama piimandusettevõte AS Perevara ja Jõgeva Sordiaretuse Instituut.[1]

Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam andsid novembrist 1987 kuni 1989. aastani kord kuus välja ühist ajalehte Sordi Sõnumid.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Jõgeva alevik" kultuuriseltsi Vanaveski kodulehel (vaadatud 30. novembril 2012)
  2. http://tartu.ester.ee/record=b1234916~S1*est

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ülle Anton "Põllumajanduskompleksi sotsiaal-majandusgeograafilise uurimise kogemusi (Jõgeva Näidissovhoosi näitel)" (diplomitöö Tartu Riikliku Ülikooli majandusgeograafia kateedris, juhendaja Salme Nõmmik) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1981