Isiklik õigus
Autori isiklik õigus (ingl personal right) ehk moraalne õigus on osa autoriõigusest. Peale isiklike õiguste kuuluvad autoriõiguse alla ka varalised õigused. Nende õiguste põhimõte on tagada autorile teosega seadusega sätestatud konkreetsed käitumisviisid, mis annavad autorile vabaduse teha mingeid tegevusi, lasta neid teha kellelgi teisel või mingid toimingud oma teosega teistel ära keelata.[1]
Isiklikud õigused tekivad tavaliselt ainult autoril endal ning need on autoriga lahutamatult seotud. Varalised õigused seevastu võivad minna teisele isikule üle ka seaduse alusel.[1] Peale autori tekivad õigused teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal ning filmi esmasalvestuse tootjal. Õigused on ka sellel isikul, kes esimesena avaldab tundmatu teose peale autoriõiguse kehtivuse tähtpäeva saabumist.[2]
Isiklike õiguste kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikke ja varalisi õigusi saab autor ellu viia nii iseseisvalt kui ka kollektiivselt, näiteks Eesti Autorite Ühingu kaudu.[1] Isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega võõrandada.[3] Samuti ei saa neid sundkorras autorilt ära võtta, näiteks natsionaliseerida. Et isiklikke õigusi saaks keegi teine peale autori kasutada, peab ta andma loa ehk litsentsi.[1] Enamasti soovitakse teise autori teosele teha illustratsioone, koostada eessõnasid või luba teost täiendada ja parandada. Autorilt on vaja saada isiklike õiguste teostamiseks luba ka siis, kui varalised õigused on temalt teisele isikule kas lepinguga või seaduse alusel üle läinud. üle läinud.[4]
Isiklike õiguste ajaline kehtivus[muuda | muuda lähteteksti]
Autoriõiguse kaitse tähtaeg sõltub mitmest aspektist: teose loojast, teose liigist ja riigi seadusandlusest. Euroopa Liidu liikmesriikides ja USA-s kehtivad teose autoriõigused peale autori surma veel 70 aastat. Berni konventsiooniga riikides kehtivad esitaja õigused teose esmakordsest esitamisest alates 50 aastat. On ka riike, kus isiklikke õigusi kaitstakse igavesti. Kui aga teosel on mitu autorit, siis kehtivad autoriõigused veel nii kaua, kuni on möödunud määratud arv aastaid viimasena elus olnud kaasautori surmast. Kui teose autor ei ole soovinud oma nime avaldada ehk on soovinud jääda anonüümseks, hakatakse autoriõiguste kehtivust arvestama alates teose avalikustamisest. Ettevõtete või institutsioonide puhul arvestatakse autoriõiguste kaitse kehtivust alates teose avaldamisest.[5]
Nii teose autorsust kui ka tema au ja väärikuse kaitse kestab tähtajatult. Kaitstud on ka ilmast lahkunud kuulsate teadlaste, kirjanike ja kunstnike autorsus. Vahet tuleks teha autorsuse ja autoriõiguse vahel, sest autorite autoriõigust kui sellist Aristotelese, Puškini, Kreutzwaldi jt eluajal veel ei eksisteerinudki või siis on nende autoriõiguste kehtivuse tähtaeg ammu lõppenud.[1]
Isiklike õiguste loend[muuda | muuda lähteteksti]
Autoriõiguse seaduse § 12 lg 1 järgi on teose autoril õigus:
- autorsusele: õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist;
- autorinimele: õigus otsustada, kas autor kasutab teose kasutamisel oma kodanikunime, autorimärki, varjunime või soovib jääda anonüümseks;
- teose puutumatusele: õigus teha ise, lubada või keelata teistel isikutel teha teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning võimalus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi;
- teose lisadele: õigus lubada lisada oma teosele illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms;
- autori au ja väärikuse kaitsele: õigus vaidlustada mis tahes moonutusi või teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises;
- teose avalikustamisele: õigus otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks;
- teose täiendamisele: õigus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada;
- teose tagasivõtmisele: õigus nõuda teose kasutamise lõpetamist;
- autorinime kõrvaldamisele kasutatavalt teoselt[6].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Autori õigused". MTÜ Autor. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.09.2019. Vaadatud 22.09.2019.
- ↑ "Korduma kipuvad küsimused autoriõiguste kohta". EUIPO. Veebruar 2019. Vaadatud 05.10.2019.
- ↑ Elle Teder (2010). "Autori isiklikud õigused". Originaali arhiivikoopia seisuga 3.11.2019. Vaadatud 02.10.2019.
- ↑ "Autoriõiguse sisu". Vaadatud 05.10.2019.
- ↑ Elle Teder (2010). "Kui kaua kehtib autoriõigus?". Originaali arhiivikoopia seisuga 3.11.2019. Vaadatud 06.10.2019.
- ↑ "Autoriõiguse seadus". RT I, 19.03.2019, 55. Vaadatud 02.10.2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)