Issidor

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Isidor)
Disambig gray.svg  See artikkel on 15. sajandil Eestis tegutsenud õigeusu vaimuliku kohta; 20. sajandil Eestis tegutsenud õigeusu vaimuliku kohta vaata Issidor (Bogojavlenski)

Issidor (suri 1472. aastal Tartus) oli 15. sajandil Tartus tegutsenud müütiline õigeusu vaimulik (preester).[1]

Pärimuse järgi teenis ta Tartu Püha Imetegija Nikolause ja Tartu Püha Suurmärter Georgiuse kirikus.[1] Ajaloolistes mittevene allikates puuduvad Issidori olemasolu kohta tõendid.

Legend[muuda | muuda lähteteksti]

Katoliiklased hakkasid teda taga kiusama. Pärast kahte õigusemõistmist otsustati ta koos 72 õigeuskliku kristlasega Emajõkke uputada, mida 1472. aasta talvel tehtigi.[1]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu Issidori tuntus ja hilisem retseptsioon põhineb Liivi sõja aegse Pihkva vaimuliku Varlaami koostatud Issidori-legendi pikal variandil, mis põhineb muidu suhteliselt tundmatul lühikesel legendil, mida on täiendatud katoliku usu vastase retoorikaga. Varlaami töid iseloomustab sõnaohter retoorika ja hoolimatus ajalooliste aktide vastu, oma iseloomult on need kompilatsioonid[2]. Ajaloolistes mittevene allikates puuduvad Issidori olemasolu kohta tõendid.

Issidor sai tuntuks alles venestusaegse propagandakirjanduse kaudu ja ta oli selgelt poliitiline pühak. Jurjevi ülikooli rektori Anton Budilovitši järgi lunastas preester Issidor Firenze uniooni vastu võtnud Kiievi ja kogu Vene metropoliidi Issidori süü ning tema legend on kui valguskiir Vana-Vene linna Jurjevi jaoks. Vene kiriku- ja seltskonnategelased ei varjanud, et Issidori-kultuse sisseseadmine on üks samm Läänemereprovintside russifitseerimisel.[3]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Talle on pühendatud Valga Issidori peakirik.[1] Samuti on talle pühendatud Peterburis Püha Issidori kirik. Tartu Jumalaema Uinumise peakirikus on talle pühendatud kõrvalaltar.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eestimaa pühakute kogu. Tallinn, Eesti Õigeusu Kiriku Kirjastus, 2010. Lk 14-16
  2. Anti Selart. Tartu märter Isidor ja tema kannatuslugu. Akadeemia, 1998, nr. 3, lk, 501–503.
  3. Anti Selart. Tartu märter Isidor ja tema kannatuslugu. Akadeemia, 1998, nr. 3, lk, 517–519.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Varlaam. Püha preestermärtri Isidori ja seitsmekümne kahe teise märtri vaevamine. – Akadeemia, 1998, nr 3, lk 489–500.
  • Anti Selart. Tartu märter Isidor ja tema kannatuslugu. – Akadeemia, 1998, nr 3, lk 501–526.