Mine sisu juurde

Inimhääl

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib inimhäälest kui kõnetrakti abil tekitatud helidest; teiste hääle tähenduste kohta vaata Hääl (täpsustus)

Inimhääle salvestuse spektrogramm, mis toob esile rohke osahelide hulga.

Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti vahendusel tahtlikult või tahtmatult tekitatud helid, sealhulgas kõnelemine, laulmine, naermine, nutmine, karjatused jne.

Inimhääle tekkemehhanism

[muuda | muuda lähteteksti]
Inimhääl tekib kopsudest tuleva õhuvoo toimel, mis paneb häälepaelad võnkuma. Rindkere ja pea toimivad nende võnkumiste resonaatoritena.

Inimhääl tekib hingamis- ja hääleelundite koostöö tulemusena. Alghääl tekib juhul, kui hingamissüsteem tagab vajalikul hulgal ja piisava rõhuga õhku. Seejärel paneb õhk häälepaelad võnkuma. Alghääle kõrgus sõltub osalt sellest, kui kiiresti häälepaelad võnguvad. Kõri, neel, suuõõs ja ninaõõs omakorda muudavad ja võimendavad häält, andes sellele iseloomuliku kõla. Võngete resonaatoriteks on ka rindkere ja pea.

Suu ümber paiknevad lihased muudavad häälepaelte tekitatud heli häälikuteks või muusikalisteks helideks.