Inimõigusteharidus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Inimõigusteharidus seisneb inimõiguste õpetamises ja inimväärikuse edendamises.

Läbi ajaloo on igas ühiskonnas välja töötatud sotsiaalse sidususe tagamise süsteeme ehk kodanike õigusi ja kohustusi. Aastal 1948 jõudis rahvusvaheline üldsus kokkuleppele kõigi riikide jaoks siduva õigustiku ehk inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmises. Alates 1948. aastast on tehtud ja tehakse jätkuvalt palju tööd inimõigustealase hariduse edendamiseks. Inimõigustealase hariduse vormide paljusus on loomulik, sest erinevad inimesed näevad maailma erinevalt, koolitajad tegutsevad erinevates situatsioonides ning organisatsioonidel ja avaliku sektori asutustel võib olla erinevaid huvisid. Seega lähtutakse küll samadest põhimõtetest, kuid praktika võib olla väga erinev. [1]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse eesmärk on anda inimestele teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad neil paremini täita oma rolli kogukonnas nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. See näitab inimestele, kuidas saada teavet oma õiguste kohta, nende vastutust ja kohustusi ning aitab neil mõista, et igaühel on võimalus midagi muuta. Kodanikuharidus ja inimõiguste haridus hõlmab kõiki haridustasemeid ja õppevorme lasteaiast ülikoolini, kutsekoolist töökohani.[2]

Inimõiguste ülddeklaratsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Eleanor Roosevelt inimõiguste ülddeklaratsiooniga (1949)

Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 ja see ongi inimõigustehariduse alus.

Inimõigushariduse projektid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Inimõigushariduse koolitajate koolituskursus" (2014) – oli mõeldud koolitajatele, kes on tegevad formaalse või mitteformaalse hariduse kontekstis (koolid, noortekeskused, vabaühendused, koolituskeskused jne) ja kes tahavad arendada oma inimõigushariduse koolitaja pädevust. 
  • "Inimõigushariduse koolitajate koolituskursus vabaühendustele" (2014) – Inimõiguste Instituut korraldas neli inimõigusharidust käsitlevat koolitust vabaühendustele, mis leidsid aset Tartus, Jõhvis, Tallinnas ja Pärnus. Koolituse eesmärk oli eesti keeles ilmuva käsiraamatu "Kompass – inimõigushariduse käsiraamat" noortele tutvustamine ja osalejate koolitamine selle kasutamiseks töös noorte inimestega. 
  • "Inimõiguste haridusfoorum" (2014) – 25. augustil viis Inimõiguste Instituut läbi foorumi teemal "Inimõigusharidus noortele – võimalused, väljakutsed, õppevahendid". Kohtumise üks eesmärke oli tuua kokku inimõigushariduse erinevad osapooled, kelleks olid õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad ning vabakonna- ja valitsuse esindajad, arutamaks inimõigustealase hariduse hetkeseisu Eestis, jagamaks noortele suunatud inimõigustealase hariduse õppevahendeid ja kogemusi ning õppimaks üksteise tegevustest. 
  • "Inimõigused haridussüsteemis" (2013–2014) – käsitles võrgustumist, õpetajakoolitust ja noorte võimestamist. Projekti eesmärgiks on panustada süstemaatilistesse positiivsetesse muutustesse inimõiguste hariduse andmisel Eestis nii formaalses kui mitteformaalses haridussektoris arendades väljainimõigustesõbralike koolide võrgustiku ja pakkudes samade kogukondade vabaühendustele teemakohast koolitust ning uusimaid ajakohaseid õppematerjale. 
  • "Vaata tagasi tulevikku" (2012–2013) – "Look Back into the Future" – Training on Contemporary Human Rights Issues through a Historical Lens" koostöös Saksa sihtasutusega "Responsibility, remembrance and future". Projekt algas mais 2012 ja kestis veebruarini 2013. Eesmärgiks on korraldada Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis sari holokausti ja inimõigushariduse koolitusi. Sihtrühmaks on ajaloo, ühiskonna ja kodanikuõpetuse õpetajad, ametkondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajaid, kes puutuvad kokku inimõiguste teemaga.[3]

Inimõigushariduse käsiraamat "Kompass"[muuda | muuda lähteteksti]

"Kompass – noorte inimõigushariduse käsiraamat" on kõige ulatuslikum ja kaasajastatum Euroopas kasutatav inimõigusalane õppematerjal. "Kompassi" väljaandja on Euroopa Nõukogu ning selle on eesti keelde tõlkinud Inimõiguste Instituut. Tegemist on mahuka ja ülevaatliku inimõigushariduse raamatuga, kust leiab nii inimõiguste teooriat kui ka praktilisi ülesandeid õpetajatele, mida õpilastega koos lahendada või läbi mängida. "Kompass" on praegu saadaval rohkem kui 30 keeles alates araabia ja jaapani keelest kuni islandi ja baski keeleni välja.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Sissejuhatus inimõigustealasesse haridusse". Council of Europe. Vaadatud 06.10.2017.
  2. "Euroopa Nõukogu". 23. august 2016. Vaadatud 12.10.2017.
  3. MTÜ Inimõiguste Instituut. "Toimunud haridusprojektid". Vaadatud 12.10.2017.
  4. MTÜ Inimõiguste Instituut. "Inimõiguste Instituut jagas "Kompasse"". 19. juuli 2017. Vaadatud 12.10.2017.