Idaaranda keel

Allikas: Vikipeedia
Idaaranda keel (Upper Arrernte)
Kõneldakse Austraalia, Põhjaterritoorium
Kokku kõnelejaid 2380 (2006. aasta rahvaloendus) [1]
Keelesugulus Austraalia keeled
Pama-njunga keeled
arandi rühm
idaaranda keel [2]
Keelekoodid
ISO 639-1 aer

Idaaranda keel[3] on Põhja-Austraalias, Alice Springs'i piirkonnas kõneldav keel.[4] Selle teised nimetused inglise keeles on Arrernte, Eastern; Arunta; Eastern Aranda; Upper Aranda; Upper Arrernte.

Arvud[muuda | muuda lähteteksti]

Idaaranda keeles ei ole eraldi arve 1–10, vaid kasutatakse sõnu, mis tähistavad ühte ja kahte elementi. Elementide juurde kasutatakse ka sõnu ´mõned´ ja ´palju´ ning ikoonilisi representatsioone nagu sõrmed ja joonte tõmbamine liivas. Näiteks ´seitse´ väljendatakse tõmmates liivas kõrvuti seitse joont, lugedes järjest: njinta ņaņa, arbuņa ņaņa, arbuņa ņaņa, ..., kalla ņaņantma ´siin on üks, siin on veel üks, siin on veel üks, ..., siin on viimane´. Arvu ´kümme´ väljendatakse tõstes mõlemad käed üles, tõmmates sõrmed laiali ja öeldes: lakintja ´nii palju´. (Strehlow 1945: 103) [5]

Sama süsteem töötab järgarvude puhul – kasutatakse sõnu esimese kahe järje kohta (s.t. sõna ´esimene´ ja ´teine´) ning ikoonilisi representatsioone kõrgemate järkude jaoks. Kolmas, neljas, ... väljendatakse jätkates lõpmatuseni koos sõnaga wott´ arbuņa ´kka veel üks´ või ´ja veel üks´ – õige arv jooni liivas (iga loendatud ühiku kohta) või tõstetud sõrmede arv (iga mainitud ühiku kohta). (Strehlow 1945: 104)[5]

Keele struktuuri andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Aranda keeles kasutatakse ladina tähestikku.[1]

Aranda keele üks tüüpilisemaid tunnuseid on see, et keeles puudub sibilante ja muid frikatiive, kuid on kolmeliikmeline arvukategooria (ainsuskaksusmitmus) ja ergatiivne käändesüsteem [6].

Idaaranda keeles veel [7]:

  • märgitakse käändeid sufikstuletistega,
  • puudub grammatiline sugu,
  • on olemas eriliikide reduplikatsioon, mis on silmapaistev peamistes leksikaalsetes kategooriates,
  • on eelistatud SOV (subjekt-objekt-verb) järjekord, kuid see võib varieeruda sõltuvalt pragmaatilistest faktoritest,
  • kuigi nimisõnad järgivad absolutiiv-ergatiivset süsteemi, asesõnad järgivad nominatiiv-akusatiivsest süsteemi.

Konsonandid [muuda | muuda lähteteksti]

Klusiilid on aspireerimata. On preklusiilsed (ing. k. prestopped) nasaalid ja prenasaalsed (ingl. k. prenasalized) klusiilid, kuid puuduvad sõnaalguselised konsonantühendid – võrdlemiseks [mʷaɻə] ´hea´ (ingl. k. good) (nasaalklusiil), [ᵐbʷaɻə] ´tegema´ (ingl. k. make) (prenasaalne klusiil), [ᵖmʷaɻə] ´anum´ (ingl. k. coolamon) (preklusiilne nasaal). [8]

Periferaal Koronaal
Laminaal Apikaal
Bilabiaal Velaar Uvulaar Palataal Dentaal Alveoraal Retrofleks
Klusiil p pʷ k kʷ c cʷ t̪ t̪ʷ t tʷ ʈ ʈʷ
Nasaal m mʷ ŋ ŋʷ ɲ ɲʷ n̪ n̪ʷ n nʷ ɳ ɳʷ
Preklusiilne nasaal ᵖm ᵖmʷ ᵏŋ ᵏŋʷ ᶜɲ ᶜɲʷ ᵗn̪ ᵗn̪ʷ ᵗn ᵗnʷ ᵗɳ ᵗɳʷ
Prenasaalne klusiil ᵐb ᵐbʷ ᵑɡ ᵑɡʷ ᶮɟ ᶮɟʷ ⁿd̪ ⁿd̪ʷ ⁿd ⁿdʷ ⁿɖ ⁿɖʷ
Lateraal ʎ ʎʷ l̪ l̪ʷ l lʷ ɭ ɭʷ
Poolvokaal ɰ~ʁ w j jʷ ɻ ɻʷ
Värihäälik ɾ ɾʷ

Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Vokaalide süsteem on üsna ebatavaline, kuna on olemas ainult kaks kontrastset vokaalfoneemi, /a/ ja /ə/. Oletatakse, et vanasti oli neid rohkem, kuid labiaalsete konsonantide arengu tõttu olevat jäänud alles ainult kaks vokaali. Ei esine allofoonide varieerumist erinevates konsonandi kontekstides, selle tõttu võib näiteks foneemi /ə/ sõltumatult kontekstist hääldada mitmeti – /ɪ/ ~ /e/ ~ /ə/ ~ /ʊ/. [9]

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge (i) (u)
Keskmadal ə
Madal a

Keelenäited[muuda | muuda lähteteksti]

aherre ´känguru´, alye ´bumerang´, alkwerte ´puidust kilp´, akarnte ´peapadi´, arleye ´emu´, artnwere ´dingo´ [10]

Anwerne Mparntwe-arenye tyerrtye mapele arrenhantherre welcome-ileme apmere anwerne-kenhe-werne. Anwerne ahentye-aneme arrantherre akaltye-irremele respectem-iletyeke apmere nhenhe. ´Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springs'i, tervitame teid meie riigis. Loodame, et õpite meie riigi kohta ja austate seda. Meie, inimesed, kes kuuluvad Alice Springs'i.´[4].

Midagi huvitavat[muuda | muuda lähteteksti]

Idaaranda keel on tegelikult üks murretest. Teised aranda keele murded on veel keskaranda (kõneldakse Alice Springs'is), läänearanda (kõneldakse Alice Springs'ist läänes) ning Pertame/lõunaaranda ja alamaranda.[4]

Hiljuti avaldatud aranda keele sõnastik sisaldab 750 lehekülge.[11]

Aranda keelt õpetatakse kõikidele Alice Springs'i algkooli õpilastele ning valikainena ka keskkoolis ja kolledžis (Centralian College). Paljud Alice Springs'i tööandjad julgustavad oma töötajaid õppima aranda keelt ja isegi rahastavad nende õpinguid. Samuti on olemas ka mõned arandakeelsed raadio- ja telesaated.[4]

Idaaranda keele audio: Arrernte, Eastern 01, Arrernte, Eastern 02, Arrernte, Eastern 03

Viidatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaudviide[muuda | muuda lähteteksti]

Strehlow, T. G. H. (1945). Aranda phonetics and grammar. Sydney: Oceania Monographs, lk 103-104.