Kristalne kivim
Kristalseteks kivimiteks nimetatakse kokkuvõtvalt tard- ja moondekivimeid, eristades neid settekivimeist.
Olgugi et seda terminit ei saa võtta sõna-sõnalt, sest ka settekivimid koosnevad enamasti kristallidest, on ta niisuguses tähenduses laialt kasutusel. Petroloogiat ehk kivimiteadust mõistetakse enamasti just kristalsete kivimite teadusena. Settekivimite uurimisega tegeleb litoloogia. Kristalsed kivimid on näiteks graniit, marmor, basalt ja gneiss. Kristalsete kivimite hulka ei kuulu näiteks lubjakivi, liivakivi, kivisool, argilliit jne.
Kristalseist kivimeist koosneb aluskord, mis Eestis ei paljandu. Soomest ja Rootsist pärit kristalsed kivimid moodustavad suure osa Eesti rändkividest, neid nimetatakse enamasti maa- või raudkivideks.
Mõnikord nimetatakse kristalseid kivimeid ka kõvadeks kivimiteks.