Iatrokeemia

Allikas: Vikipeedia

Iatrokeemia on alkeemial põhinev keemia ja meditsiini haru, mis peab haiguste põhjuseks organismi kehavedelike ja kolme aine – elavhõbeda, väävli ja soola – tasakaalu muutumist vaeguse või liia suunas. Sellest arusaamast lähtuvalt üritati haigusi ravida keemiliste vahenditega. Termin tuleneb kreeka keelest, iatros tähendab arsti.

Iatrokeemia oli populaarne 16.–18. sajandil. Selle pioneer oli šveitslane Paracelsus.