Hund-rohetuvi

Allikas: Vikipeedia
Hund-rohetuvi
Isaslind
Isaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Tuvilised Columbiformes
Sugukond Tuvilased Columbidae
Perekond Rohetuvi Ptilinopus
Liik Hund-rohetuvi
Binaarne nimetus
Ptilinopus superbus
Temminck, 1809

Hund-rohetuvi (Ptilinopus superbus) on linnuliik tuvilaste sugukonnast rohetuvi perekonnast.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Hund-rohetuvi on levinud vihmametsades Sulu saarestikus, Sulawesil, Maluku saartel, Uus-Guineal, Saalomoni saartel ja Austraalia idaosas. Paiga- ja hulgulind.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Isaslind on eredavärviline, tulioranži kukla, rohelise kõrvaala ja lilla pealaega. Rind on hall, rinna ja kõhualuse vahel on lai tumesinine vööt. Tiivad on oliivrohelised tumedate laikudega, saba tipp on valge. Emaslind on peamiselt roheline valge kõhualuse, siniste tiivatippude, helesinise rinna ja väikese tumesinise laiguga pea tagaosas. Mõlemal sugupoolel on kollased silmad ja silmarõngad. Vaatamata värvikale sulestikule jääb hund-rohetuvi vihmametsa lehestikus hästi varjatuks. Häälitsus on kuu-kuu-kuu-kuu. Hund-rohetuvi tiivad tekitavad lennul vilistavat heli,

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pesitsusperiood kestab septembrist jaanuarini. Pesa rajatakse maapinnast 5-30 m kõrgusele, see on okstest koosnev väike platvorm. Emaslind muneb ühe väikse valge muna, mida hautakse vaheldumisi - emaslind öösel ja isaslind päeval.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduks on peamiselt puuviljad ja marjad. Port Moresby piirkonnas moodustasid enamuse toidust viigipuude, iseäranis Ficus albipila ja Ficus benjamina, Canarium australianum luuviljad, ja palmide Archontophoenix, Calamus ja Livistona viljad. Sageli toituti ka erinevate kaneelipuude, Litsea, Neolitsea ja Cryptocarya viljadest. Vähem olulised toiduallikad olid lõhnava kananga, Syzygium ja Vitex cofassus viljad. [1].

Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Liiki ohustab peamiselt elupaikade kadu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Frith, H.J.; Rome, F.H.J.C.; Wolfe, T.O. (1976). Food of Fruit-Pigeons in New Guinea. Emu 76(2): 49-58. HTML abstract