Hautes Fagnes

Hautes Fagnesi kaart

Hautes Fagnes ehk Hohes Venn (prantsuse keeles Hautes Fagnes 'kõrged sood', saksa keeles Hohes Venn 'kõrge soo', hollandi keeles Hoge Venen 'kõrged sood') on kilbikujuliselt võlvitud suurelt osalt rabaga kaetud lavamaa Saksamaa ja Belgia piiril.

Ardennid ja Eifel

Hautes Fagnes piirneb Schevenhüttega põhjas, Großhauga idas, Spa vallaga läänes ja Malmedyga lõunas. Geograafilised koordinaadid on 50° 46' N ja 50° 28' N vahel ning 5° 58' E ja 6° 21' E vahel.

Selle pindala on üle 600 km², sealhulgas 133 km² Saksamaa territooriumil. Belgias on üle 45 km² suurune looduskaitseala Réserve naturelle domaniale des Hautes Fagnes.

Regionaalne kuuluvus

Hautes Fagnesi ei peeta alati eraldi looduspiirkonnaks, vaid arvatakse Eifeli lääneossa ja Ardennide idaossa.

Hautes Fagnes kuulub Hautes Fagnesi – Eifeli rahvusparki ning asetseb ühelt poolt Belgia idaosa Valloonia piirkonnas osalt prantsuskeelsetes, osalt saksakeelsetes valdades, ja saksakeelses kogukonnas, teiselt poolt Nordrhein-Westfalenis Roetgeni, Monschau, Simmerathi, Hürtgenwaldi, Langerwehe ja Stolbergi ümbruses.

Vennvorlandiks nimetatakse madalamat ala Aachenist kagust.

Nimi

Ala on nime saanud soo järgi (saksa Venn, hollandi veen).

Pinnamood

Lavamaa kõrgeim tipp on Botrange (629 m üle merepinna), mis on ühtlasi Belgia kõrgeim tipp.

Geoloogiline ehitus

Geoloogiliselt kuulub Hautes Fagnes Reini Kiltkivimäestiku Reini vasakkalda ossa, nagu ka piirnevad Ardennid ja Eifel ning Moseli jõest lõunas paiknev Hunsrück.

Puitrada Hautes Fagnesis

Kliima

Kliima on suhteliselt karm, aasta keskel oluliselt jahedam kui naaberpiirkondades, ning kõrguse tõttu 700 m üle merepinna väga sademeterikas. Kaitsmata asend Belgia alamiku äärel sunnib niisket Atlandi ookeani õhku kõrgemale tõusta. Seejuures õhk jahtub ning selle niiskus sajab vihma või lumena alla. Aasta keskmine sademete hulk on 1400–1700 mm. Peaaegu kõik sajab alla sügisest kevadeni. Seevastu varasuvi on väga kuiv.

Lund sajab peamiselt jaanuarist märtsini, mis on kohalik talispordihooaeg.

Metsatulekahjud

Sestsaadik kui rabasid on ulatuslikult kuivendatud, esineb turbapõlenguid. Suvel 2004 hävis 200 hektarit, aprillis 2011 hävis suurpõlengus umbes 10 km².

Veestik

Varasematel aegadel tasakaalustas rabadesse kogunenud vesi hästi vee hooajalist äravoolu ning tagas ojade veehulga suurema stabiilsuse.

Soomaastik Belgias Brackvennis

Maastik

Iseloomulikud on hekkidega piiratud künklikud aasamaastikud, metsad ning hajali külad ja talud. Majad on tuule- ja vihmapoolsest varustatud maani ulatuva katusega, majakõrgused hekid pakuvad halva ilma eest kaitset.