Hilda Reiman-Poom

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Hilda Reiman-Poom (2. veebruar 1900 Tähtvere10. veebruar 1992 Stockholm) oli eesti esimene naisvandeadvokaat.[1]

Hilda Reiman lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1924. aastal. Töötas esmalt vandeadvokaat Karl Grau büroos. Vannutati esimese naisena Eestis advokaadiks 16. oktoobril 1930.[2]

Abiellus kohtunik Paul Poomiga, kellega koos hiljem siirdus Viljandisse ja pärast Tallinnasse. Nii Tartus kui Viljandis oli Hilda Poom naisorganisatsioonide aktiivne tegelane — Tartu Naisseltsi abijuhataja, Viljandi Naisklubi organiseerija, Tallinnas Eesti Naisliidu juhatuses, Eesti Naisklubi (asutatud 1927) abijuhataja. Kodumajanduskojas võttis ta osa perekonnaseaduse väljatöötamisest. Pärast Linda Eenpalu küüditamist 1941. aastal valiti Hilda Poom Eesti Naisklubi juhatajaks. [3]

1944. aastal põgenes Hilda Reiman-Poom Rootsi. Võttis osa Stockholmi Eesti Naisklubi asutamisest 5. jaanuaril 1945 ning valiti ühehäälselt selle juhatajaks. Töötas sellel ametikohal kuni 1973. aastani, mil ta loobus ning valiti esimeseks auliikmeks. Lisaks oli ta tegev Akadeemiliste Naiste Ühingus, olles Stockholmis kauemat aega juhatuses. [3]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hilda Reiman-Poom. Lapsendamisest ja selle võimalustest Eestis. [1.-2. osa]. Tervis (1937) nr. 4, lk. 86–88 ; nr. 5, lk. 111–115

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Naine adwokaadi talaaris". Uus Eesti, 27.02.1936. Vaadatud 11.09.2020.
  2. Anepaio, Toomas. "Diplomeeritud, ent haamri ja talaarita". Horisont, nr 4, 2017. Vaadatud 11.09.2020.
  3. 3,0 3,1 Rutt. "Hilda Reiman-Poomi järelhüüe". Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 07.03.1992. Vaadatud 11.09.2020.