Hermann Ronneberg

Hermann Ronneberg (surnud enne 17. novembrit 1539) oli Kuramaa piiskop (Hermann II nime all) aastatel 1524–1539.

Ronneberg pärines Hildesheimist kodaniku perekonnast. Tema varasema elukäigu kohta pole eriti midagi teada, 1501. aastal on teda mainitud Königsbergis viibivana, kui ta oli teel Liivimaale. Selleks ajaks oli ta juba Saksa ordu liige ning saabus mõni aeg hiljem Liivimaale. 1505. aastal sai temast Liivimaa indulgentsikomisjoni alamkomissar Saksamaal, kelleks ta jäi 1510. aastani. 1506. aastal sai ta endale ka Pöide jutlustajakoha. Tõenäoliselt ta aga Liivimaal toona ei viibinud, sest ta sai 1506. aastal Leipzigist kanoonilise õiguse doktori kraadi.

1508–1509 ja võib-olla ka hiljem oli Ronneberg Volmari jutlustaja, selleks ajaks oli ta ka Liivi ordumeistri Wolter von Plettenbergi sekretär, 1512. aastal sai ta Plettenbergi kantsleriks. Kaks aastat hiljem osales ta Plettenbergi saadikuna (oraatorina) Lateraani kirikukogul, mille ajal paavst nimetas ta enda notariks ja asepfaltskrahviks.

1518. aastal on Ronnebergi mainitud Riia toomhärrana, aasta hiljem sai temast Ruhja jutlustaja ning 1523–1524 oli ta tõenäoliselt Riia toomdekaan. Sellel ametikohal polnud ta aga kuigi kaua, kuna Kuramaa toomkapiitel valis ta kas 1523. aasta lõpus või 1524. aasta alguses uueks Kuramaa piiskopiks, 1524. aasta 3. märtsil kinnitas tema piiskopikoha ka paavst Clemens VII. Selle vastu protesteeris kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern, kellega Ronneberg oli juba 1520. aastal vastuollu sattunud ning kes soovis piiskopikohale oma soosikut. Kuid et Albrecht oli paavsti silmis juba suure kahtluse all ning temast sai aasta hiljem luterlasest Preisimaa hertsog, siis ei suutnud ta Ronnebergi ametissekinnitamist takistada. Karl V poolt antavad riigivürsti regaalid sai ta kätte alles 1526. aastal, samaaegselt ordumeister Plettenbergile riigivürsti staatuse andmisega.

Ronneberg jäi ka piiskopina ordu toetajaks. Ta jäi kindlalt truuks ka katoliiklusele ja seetõttu tekkis tal konflikte Riia peapiiskopi koadjuutori ja hilisema peapiiskopi Wilhelm von Hohenzollerniga, kes formaalselt katoliiklaseks jäädes toetas tegelikult protestantlust. Ronnebergi täpne surmaaeg pole teada, viimast korda oli ta kindlasti elus 1539. aasta 9. oktoobril, kuid ta suri enne 17. novembrit.

Kirjandus

• Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert.

Eelnev Heinrich II Basedow

Kuramaa piiskop 1524–1539

Järgnev Johann IV Münchhausen