Herbert W. Marsh

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Herbert W. Marsh on hariduspsühholoog, kes on oma karjääri jooksul avaldanud mitmeid mõjukaid uurimusi minapildist ja motivatsioonist. Põhjalikud uurimused õpikeskkonna mõjust õpilaste minapildile viisid Marshi tiigiefekti defineerimiseni. Marsh on praegu tegutsevatest psühholoogidest üks viidatuimaid, Google Scholari andmetel on ta h-indeks 120.[1]

Haridus ja akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

H. Marsh lõpetas bakalaureuseõpingud psühholoogias aastal 1968 Indiana Ülikoolis. Samas ülikoolis omandas ta ka magistrikraadi psühholoogias. Doktorikraadi psühholoogias sai Marsh aastal 1974 California Ülikoolist Los Angeleses. Vahetult pärast õpinguid määrati ta hindamisuuringuteenuste keskuse (Evaluation Research Service) juhiks Lõuna-California Ülikoolis. 1980. aastal võttis Marsh vastu lektorikoha Sydney Ülikoolis, kus ta hiljem töötas ka vanemlektorina. Aastal 1990 liitus ta Lääne-Sydney Ülikooli kollektiiviga, kus töötas 15 aasta jooksul mitmes ametis, muuhulgas haridusuuringute professori, psühholoogiaprofessori ja minapildi parendamise ja õppimise hõlbustamise keskuse (Self-concept Enhancement and Learning Facilitation; SELF) direktorina. Samuti on ta tegev olnud mitme ajakirja toimetuses, näiteks Journal of Educational Psychology, American Educational Research Journal, Child Development.[2].

Uurimisteemad[muuda | muuda lähteteksti]

H. Marsh on avaldanud enam kui 350 artiklit 70 ajakirjas, lisaks veel 60 raamatupeatükki ja 350 konverentsil esitatud tööd. Enim on ta uurimusi avaldanud järgmistes ajakirjades: American Educational Research Journal (29 artiklit), Journal of Sport & Exercise Psych (21 artiklit) ja Journal of Educational Psychology (61 artiklit). ISI andmetel on tema artikleid kokku tsiteeritud üle 11 000 korda.

Põhilisteks uurimisvaldkondadeks on minapilt ja motivatsioon. Seda nii kõrghariduses (tudengite hinnangud õpetamisele), spordipsühholoogias (füüsiline minapilt ja motivatsioon) kui ka tervisepsühholoogias (tervise seos füüsilise aktiivsusega ning söömishäiretega).

Tiigiefekt[muuda | muuda lähteteksti]

Marsi uurimused minapildi olulisuse kohta õppekeskkonnas viisid teda tiigiefekti uuringuteni. Aastal 1984 avaldas Marsh koostöös John Parkeriga artikli, kus näitas, et akadeemiliselt selektiivsetel koolidel on negatiivne mõju õpilaste minapildile [3]. Marsh nimetas leitud tendentsi tiigiefektiks (inglise Big-Fish-Little-Pond Effect), mille kohaselt on akadeemiliselt selektiivsete ehk eliitkoolide õpilaste hinnangud oma minapildile madalamad kui nende sama võimekatel tavakoolis õppivatel eakaaslastel [4].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. [2]
  3. Marsh, H. W. and Parker, J. W. (1984). Determinants of student self-concept: Is it better to be a relatively large fish in a small pond even if you don’t learn to swim as well? Journal of Personality and Social Psychology, 41, 213–231.
  4. Marsh, H. W. (1987). The Big-Fish-Little-Pond Effect on academic self-concept. Journal of Educational Psychology, 79, 280–295.