Henri Cartier-Bresson

Allikas: Vikipeedia

Henri Cartier-Bresson (22. august 19083. august 2004) oli prantsuse fotograaf, keda loetakse moodsa fotoajakirjanduse isaks. Võttis varakult kasutusele 35 mm filmi, millele oli võimalik pildistada varasemast varjatumalt. Samuti aitas arendada tänavafotograafiat stiilis, mis on mõjutanud hilisemate generatsioonide fotograafe.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Cartier-Bresson sündis heal järjel olevas peres Chanteloup-en-Brie's Seine-et-Marne'i departemangus. 1922. aastal alustas ta maaliõpinguid ja aastatel 1927–1928 jätkas juba kuulsa kubisti André Lhote käe all. 1929 alustas noor Cartier-Bresson õpinguid Cambridge'i ülikoolis, tutvudes muuhulgas ka inglise kirjandusega. Fotograafiaga hakkas ta tegelema 1931. aastal, kui reisis Elevandiluurannikul. Juba 1932. aastal sai teoks tema esimene näitus New Yorgis Julian Levi galeriis. Samuti hakati tema fotosid kohe mitmes ajakirjas avaldama. Samal ajal õnnestus fotograafil liikuda kergusega erinevate valdkondade vahel. 1935. aastal pööras Cartier-Bresson tähelepanu filmide loomisele. USA-s viibides tegi koostööd kuulsa fotograafi ja filmitegija Paul Strandiga. 1936–1939 tegi Cartier-Bresson kaastööd prantsuse kommunistlikele ajakirjadele Ce Soir ja Regards.

Teise maailmasõja käigus värvati Cartier-Bresson Prantsuse armee filmi- ja fotograafiaüksusse, kuid peagi ta vangistati. Aastatel 1940–1943 viibis fotograaf Saksamaal Wuttembergi vanglas, kust ta õnnestus kolmandal katsel põgeneda. Seejärel liitus Cartier-Bresson Prantsuse Vastupanuliikumisega. Tema organiseerimisel filmiti ja pildistati Saksa okupatsiooni all olevat Pariisi ja ka linna vabastamist liitlasvägede poolt. Pärast sõda sai valmis ka film sõjavangide kojusaabumisest. 1947 asutati koos Robert Capa, David Seymouri ja George Rodgeriga fotoagentuur Magnum. 1948–1950 elas Cartier-Bresson Aasias, dokumenteerides koloniaalimpeeriumide lõppu, muuhulgas jäädvustades sündmusi Hiinas ja Indias. Tema raamat "The Decisive Moment" ilmus 1952. Fotograafia viis Cartier-Bressoni ümber maailma, kuid alates 1970. aastatest otsustas ta rohkem keskenduda maalimisele ja joonistamisele ning fotograafia jäi lõplikult tagaplaanile. Cartier-Bresson suri Montjustinis 3. augustil 2004 95-aastaselt.

Stiil ja "otsustav moment"[muuda | muuda lähteteksti]

Cartier-Bressoni "otsustava momendi" esteetika ja vastumeelsus ettekavatsetud fotograafia ja konstrueeritud tingimuste vastu on mõjutanud fotograafe alates 1930. aastatest. Paljuski on tema loodud fotograafiline stiil saanud omakorda mõjutusi kubismist – seda iseloomustab hästi pildiline geomeetria. Samas on tema fotodes täheldatav ka teatud sürrealistlik sümbolism, mis väljendub vihjetes millised füüsikalised jõud on igapäevaelu aluseks. Väikesed ootamatud momendid ja impulsiivsed liigutused on muundatud üldisemateks tähelepanekuteks. Cartier-Bressonil õnnestus raamistada näiliselt kerged spontaansed momendid, kuid jätta nendest kõrgekunstiline ja amatöörikauge mulje. Teda on peetud ka kunstimaailma üheks varjatumaks persooniks. Tema vastumeelsus avalikkuses figureerida võimendus tunduvalt pärast seda, kui ta oli sunnitud teise maailmasõja käigus end natside eest varjama. Vaatamata sellele, et Cartier-Bresson on mitmete kuulsate portreefotode autor, oli ta enda nägu maailmale vähetuntud. See aga võimaldas tal tänavatel rahus pildistada. Samuti ei soovinud Cartier-Bresson, et tema fotosid kunstiks nimetataks. Ta leidis, et need on kõigest tema enda sisemine reageering ajamomentidele, millele ta peale sattus. Fotode kompositsioon pidi paika saama pildinäidiku kaudu, mitte alles pimikus. Ta kinnitas seda veendumust, lastes peaaegu kõik oma fotod trükkida tervete kaartidena ja ilma hilisema fototöötluseta.

Tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Cartier-Bresson alustas Brownie Boxi kaameraga, kuid 1933. aastal avastas enda jaoks Leica 35 mm kaamera. Selle väiksus ja vaikne säriava võimaldas jääda fotograafil anonüümseks, mis oli tema suurim soov. Cartier-Bresson uskus, et fotograafil on oluline sulanduda ümbrusse ja mitte mõjutada pildistatavate tegevust. Tihti ümbritses ta kaamera kroomist osad musta kleeplindiga, et muuta seda vähem silmatorkavaks. Lisadena kasutas Cartier-Bresson tavalist 50 mm objektiivi ja maastikuvõtetel ka lainurkobjektiivi, sealjuures töötades üksnes mustvalge filmiga. Välklampi ei kasutanud ta kunagi, sest pidas seda sama ebaviisakaks kui, püstol käes, kontserdile minekut.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Icons of photography : the 20th century / toimetanud Peter Stepan, Ilmunud Munich [etc.] : Prestel, 1999
  • The book of photography : [the history, the technique, the art, the future] / koostanud Anne H. Hoy, Ilmunud Washington, D.C. : National Geographic, c2005

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]