Heletilder

Heletilder
Heletilder
	; Puhkesulestikus
	; Hundsulestikus
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kurvitsalised Charadriiformes;
Sugukond	Kurvitslased Scolopacidae;
Perekond	Tilder Tringa;
Liik	Heletilder;
Binaarne nimetus
	Tringa nebularia; Gunnerus, 1767
	; Heletildri levila; – pesitsusala, – läbirändel,; – talvitusala, – eksikülaline

Heletilder (Tringa nebularia) on kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (2012).

Välimus

Heletilder on 30–35 cm pikk. Tiibade siruulatus on 68–70 cm. Kaalub 125–290 g. Perekonna suurim liik.^[2]

Heletildri sulestiku ülapool on helehall, alapool valge. Kevadel on rind tumedatriibuline. Tagaselg ja päranipuala on valged. Pikk must nokk on veidi ülespoole kaardus. Jalad on pikad ja rohekad.^[3]

Levik

Heletildri levila ulatub Šotimaalt Kamtšatka poolsaareni. Talvitab Lääne-Euroopas, Vahemere ääres, Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Indoneesias ja Austraalias.^[2]

Eestis on ta harv haudelind, keda võib leida Põhja- ja Vahe-Eestis, läbirändajana on teda kohatud kogu riigis^[4]. Ta on esimene Eesti karjääris pesitsev linnuliik; teda on Eestis esimest korda kohatud 3. juunil 2012. Peamisteks elupaikadeks on rabad ja siirdesood.^[5]

Ida-Norra mägedes võivad pesitseda kuni 1200 m kõrgusel merepinnast.^[6]

Toitumine

Heletilder toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, kuid ka koorikloomadest, rõngussidest, limustest, kahepaiksetest ja kuni 7,5 cm pikkustest kaladest.^[6]

Toitu otsides kõnnib aeglaselt madalas vees. Toituvad üksi või kuni 100-linnulistes parvedes. Võivad toituda nii päeval kui öösel.^[2]

Pesitsemine

Emaslinnud munevad aprilli lõpust juunini. Pesitsevad maapinnal taimedega vooderdatud madalas lohus.^[2] Pesa asub tavaliselt kuivanud puutüki või kivi kõrval. Võivad kasutada sama pesa mitu aastat järjest.^[6]

Kurnas on neli muna mõõtmetega 51 × 33 mm. Muna kaalub 30,5 g^[6]. Munad munetakse 30–72 tunni jooksul. Mune hauvad mõlemad vanemad 22–26 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 25–31 päeva vanuselt.^[2]

Vanim leitud rõngastatud lind oli 11 aasta ja 11 kuu vanune.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2016). Tringa nebularia. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 510. ISBN 8487334202.
↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 52.
↑ L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 242
↑ Pehlak, Hannes; Aua, Jaanus; Aaslaid, Leho; Salumäe, Mati (2014). "Veelindude inventuur Eesti karjäärides 2012. aastal" (PDF). Hirundo (1): 1–8.
1 2 3 4 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 319–321. ISBN 0803225539.

Välislingid

Heletilder andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2016). Tringa nebularia. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 510. ISBN 8487334202.

[Kumari-3] Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 52.

[Jonsson,_2000-4] L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 242

[Pehlak-5] Pehlak, Hannes; Aua, Jaanus; Aaslaid, Leho; Salumäe, Mati (2014). "Veelindude inventuur Eesti karjäärides 2012. aastal" (PDF). Hirundo (1): 1–8.

[Johnsgard-6] 1 2 3 4 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 319–321. ISBN 0803225539.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]