Heinrich Brandt
Heinrich Brandt (8. november 1886 Feudingen – 9. oktoober 1954 Halle) oli saksa matemaatik, kes 1926. aastal esitas rühmoidi mõiste.
Elu ja looming[muuda | muuda lähteteksti]
Brandt oli rahvakoolidirektori poeg. Ta õppis Göttingeni ülikoolis ja 1910–1913 Straßburgi ülikoolis. Aastal 1909 astus ta akadeemilise organisatsiooni Göttinger Wingolf,.[1] 1910 organisatsiooni Wingolfsverbindung Argentina Straßburgis.[2] Aastal 1912 promoveerus ta Heinrich Weberi juures väitekirjaga "Zur Komposition der quaternären quadratischen Formen" ("Kvaternaarsete ruutvormide kompositsioonist")[3] ja sooritas 1913 õpetajaeksami matemaatikas, füüsikas, botaanikas, zooloogias). Aastal 1913 sai ta assistendikoha Karlsruhe Tehnikakõrgkoolis, pidi aga varsti asuma sõjaväe- ja sõjateenistuse. Aastal 1916 lasti ta erru raskelt haavatuna ja amputeeritud jalaga ning autasustatuna II klassi Raudristiga.
Brandt läks Karlsruhe tehnikakõrgkooli tagasi ning habiliteerus seal 1917 matemaatika ja mehaanika erialal. Aastal 1921 sai ta kutse Aacheni Tehnikakõrgkooli, kus ta oli kujutava geomeetria ja asendigeomeetria korraline professor. Tema peamised töövaldkonnad olid kvaternaarsete ruutvormide kompositsiooniteooria, kvaternaarsete ruutvormide bilineaarne teisendus ja kvaternioonide arvuteooria. Aastast 1930 õpetas ta Halle ülikoolis, kus ta sai matemaatika õppetooli. Rahvussotsialismi ajal oli Brandt SSi toetajaliige ja teiste rahvussotsialistlike organisatsioonide liige.[4] Hallesse jäi ta kuni emeriteerumisele aastal 1950; pärast teist maailmasõda oli ta valitud dekaaniks. Ka pärast emeriteerumist õpetas ta Halle ülikoolis.
Tema doktorantide seas oli Martin Eichler, kes jätkas Brandti tööd kvaternioonide arvuteooria alal.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1932 Leopoldina liige
- 1949 Saksimaa Teaduste Akadeemia liige
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Brandti abikaasa oli Eva-Maria, Halle ülikooli zooloogiaprofessori Ulrich Gerhardti tütar.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mitgliederverzeichnis des Göttinger Wingolf. Jahrgang 2007. lk 38.
- ↑ Gesamtverzeichnis des Wingolf 1991
- ↑ Heinrich Brandt, mathgenealogy.org.
- ↑ Harry Waibel. Diener vieler Herren. Ehemalige NS-Funktionäre in der SBZ/DDR, Peter Lang, Frankfurt am Main u. a. 2011, ISBN 978-3-631-63542-1, lk 51.