Lehekülje Heilongjiang lähteteksti vaatamine

{{See artikkel| räägib Hiina provintsist; Heilongjiangi jõe kohta vaata artiklit [[Amuur]]}}
{{Provints
|  nimi = Heilongjiangi provints
|  nimi1_keel = hiina | nimi1 = 黑龙江省 | nimi1_latin = Heilongjiang Sheng <br/>(toonimärkidega: Hēilóngjiāng Shěng)
|  pindala = 454800
|  elanikke = 31850088
|  elanikke_seis = 2020
|  keskuse_nimi = [[Harbin]]
|  asendikaardi_pilt = China-Heilongjiang.png
}}
'''Heilongjiang''' [heilungtsjang] ([[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 黑龙江, [[traditsiooniline hiina kiri|traditsioonilises hiina kirjas]] 黑龍江, ''Heilongjiang'' (''Hēilóngjiāng'')) ehk '''Heilongjiangi provints''' (黑龙江省, ''Heilongjiang Sheng'' (''Hēilóngjiāng Shěng'')) on [[Hiina]] [[provints]] riigi kirdenurgas, riigi 1. järgu haldusüksustest kõige põhjapoolsem ja kõige idapoolsem.

Heilongjiang asub [[Mandžuuria]]s, kuhu Hiina provintsidest kuuluvad veel [[Jilini provints|Jilin]] ja [[Liaoning]]. Piirneb lõunas [[Jilini provints]]iga, läänes [[Sise-Mongoolia]]ga ning põhjas ja idas [[Venemaa]]ga. Piir Venemaaga, mille pikkus on üle 3000&nbsp;km, kulgeb piki [[Amuur]]i ja [[Ussuuri]] jõge ning läbi [[Hanka järv]]e. See moodustab suurema osa Hiina ja Venemaa piirist.

Heilongjiang asub pikkuste 121°11' ja 135°05' E vahel ning laiuste 43°26' ja 53°33' N vahel.

Seal asuvad Hiina kõige põhjapoolsem punkt ([[Mohe maakond|Mohe maakonnas]] Amuuri ääres) ja kõige idapoolsem punkt (Amuuri ja [[Ussuuri]] jõe ühinemiskoha juures).

Heilongjiangi [[pindala]] on 454&nbsp;800&nbsp;km². Sellega on ta Hiina Rahvavabariigi [[1. järgu haldusüksus]]te seas 6. kohal. Provints moodustab 4,79% Hiina Rahvavabariigi pindalast. Ametlikult kuulub kaardil triibulisena märgitud ala Sise-Mongooliasse (viidi Heilongjiangi provintsist sinna üle [[kultuurirevolutsioon]]i ajal), faktiliselt aga haldab seda Heilongjiangi provintsi [[Da Hinggan Lingi ringkond]]. Ilma selle alata on provintsi pindala 432 477&nbsp;km²{{lisa viide}} või 431 767&nbsp;km²<ref>[http://www.snl.no/Heilongjiang Store norske]</ref>. Provintsi pindalaks on mõnes allikas märgitud 460 000&nbsp;km²{{lisa viide}}.

Provintsi keskus ja suurim linn on [[Harbin]], kus elab 5 miljonit inimest.

==Nimi==
Provintsi nimi on [[Amuur]]i jõe [[hiina keel|hiinakeelne]] nimi, mis tähendab 'Musta [[Draakon]]i jõge'.

Nime hiinakeelne lühend on 黑 (''Hei'' (''Hēi'')).

==Loodus==
===Pinnamood===
Heilongjiangi [[reljeef]] on mitmekesine. 70% provintsi alast on mägine ([[kõrgus merepinnast]] 300 meetrist 1780 meetrini), 30% provintsi alast on tasane (kõrgus merepinnast 50–250&nbsp;m). Loode-, põhja- ja kaguosa on kõrgemad, kirde- ja edelaosa madalamad. Provintsi võib pinnamoe järgi jaotada neljaks vööndiks: [[Songneni tasandik]], [[Sanjiangi tasandik]], kagupoolsed mäed ja põhjapoolsed mäed.

Provintsi loodesoppi ulatub [[Suur-Hingan]]i mäestiku põhjaosa ([[Emur Shan]] (kõrgeim tipp [[Fengshui Shan]], 1398&nbsp;m) ja [[Yilehuli Shan]]).

Suur-Hinganist, mis moodustab piiri [[Sise-Mongoolia]] ja [[Siber]]iga, ida pool kuni [[Amuur]]i oruni laiub [[Songneni tasandik]]u põhjaosa. Lõuna pool on tasandiku idapiiriks [[Väike-Hingan]]i mäestik ning mäeahelik [[Zhangguangcai Ling]]. Songneni tasandik (150–200&nbsp;m), mis hõlmab provintsi edelaosa, on [[Mandžuuria tasandik]]u (''Dongbei Pingyuan'') põhjapoolne pikendus. Seal paikneb ka provintsikeskus [[Harbin]].

Osalt vulkaaniline [[Väike-Hingan]] (umbes 600–1000 m; viimane [[vulkaanipurse]] [[1720]]) kulgeb provintsi keskosas põhjapiiri lähedal loode-kagu suunas. Selle mäestiku mäetippude seas on [[Daheiding Shan]] (1047&nbsp;m) ja [[Pingding Shan]] (1429&nbsp;m). Selle mäestiku juurde kuulub põhja–lõunasuunaline ahelik [[Qunghei Shan]] provintsi kirdeosas Amuuri lähedal.

Provintsi kaguosas Väike-Hinganist lõunas kulgeb kirde–edelasuunaline [[Zhangguangcai Ling]], mis ulatub 1817 meetrini. Selle põhjaosaga rööbiti kulgeb ida pool [[Laoye Ling]] ning provintsi idasopis samasihiline [[Wanda Shan]], mis moodustavad [[Changbai Shan]]i põhjapoolse haru (kõrgus 600–1000&nbsp;m). Provintsi kaguosa mäetippude seas on [[Tian Ling]]. Kagupoolsete mägede kõrgeim tipp on [[Datudingzi]] (1690&nbsp;m) Jilini provintsi piiril.

[[Sanjiangi tasandik]] ('kolme jõe tasandik' Amuuri, [[Ussuuri jõgi|Ussuuri jõe]] ning [[Nen Jiang]]i ühinemiskohaga; (50–200&nbsp;m) hõlmab provintsi kirdeosa.

Põhjapiir kuulub [[Amuur]]i orgu.

===Veestik===
Provintsi siseosas voolavad lõuna-põhjasuunas Amuuri [[lisajõgi|lisajõed]] [[Songhua]], [[Nen Jiang]] ja [[Mudani jõgi]]. Amuuri suurim lisajõgi Songhua jõgi, mis läbib lõunast põhja kogu provintsi, on Heilongjiangi suurim veetee, mille valglasse kuulub [[Songneni tasandik]], millelt ta voolab põhja- ja kagumägede vahelt [[Sanjiangi tasandik]]ule, kus ta ühineb Amuuri ja Ussuuri jõega (''Sanjiang'' tähendab 'kolm jõge'). Amuuri jõgi (üks Hiina pikemaid ja veerohkemaid jõgesid) voolab provintsi põhjapiiril. Idapiiri Venemaaga moodustab [[Ussuuri jõgi]] (''Wusuli Jiang''). Tähtsate jõgede seas on veel [[Suifeni jõgi]] (''Suifenhe'', ''Razdolnaja'').

Provintsi kaguosas asuvat [[Hanka järv]]e (Xingkai järve, Xingkaihu, Xingkai Hu) läbib Heilongjiangi ja Venemaa [[Primorje krai]] piir. [[Järv]]i ja [[veehoidla]]id on kokku 6000. Nende kogupindala on üle 800 000 [[hektar]]i.

===Kliima===
[[Pilt:Harbin-kliima.svg|pisi|200px|[[Harbin]]i [[kliimadiagramm]]]]
Suuremas osas Heilongjiangist valitseb [[mandriline kliima|mandriline]] [[parasvöötme mussoonkliima]], mida iseloomustavad suured sesoonsed kõikumised.

Aasta keskmine temperatuur on −4...+4&nbsp;°C. Põhja- ja lõunaosa temperatuuride vahe on 8 kraadi.

Talved on pikad, kuivad ja väga külmad (eriti põhjaosas). Tasandikul on aastas keskmiselt 180 pakaseta päeva. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on −31...–15&nbsp;°C (Harbinis −18,5&nbsp;°C), temperatuur võib ulatuda 40 külmakraadini, [[külmarekord]] on −52,3&nbsp;°C. Suved on soojad ja vihmased. [[Juuli keskmine temperatuur]] on 18...23&nbsp;°C (Harbinis 22,5&nbsp;°C).

[[Aasta keskmine sademete hulk]] on tavaliselt 500–600&nbsp;mm (tasandikel umbes 500&nbsp;mm), äärmused 250 ja 700&nbsp;mm. Enamik sademetest (umbes 70%) langeb suvel. Suvisel vihmade ajal muutub Sanjiangi tasandik otsekui sooks.

Aastane päikesekiirgus on 100–120 [[kalor ruutsentimeetri kohta|kalorit ruutsentimeetri kohta]]. Päikesepaistelisi päevi on palju.

Suurem osa provintsist on kevaditi tuuline.

===Elustik===
Metsikult kasvavaid [[taimed|taimi]] on 2100 liiki, sealhulgas 17 liiki [[paljasseemnetaimed|paljasseemnetaimi]] ja 1747 liiki [[katteseemnetaimed|katteseemnetaimi]].

Looduslikud metsad (põhiosa Heilongjiangi metsadest) paiknevad peamiselt Suur- ja Väike-Hinganis ning [[Changbai]] mägedes. Metsi on ka teistes mägipiirkondades. Provintsi põhjaosas on okasmetsad (sealhulgas [[lehis]]), [[Changbai mäed|Changbai mägedes]] on ka näiteks tamme, haaba ja kaske. Metsades kasvab üle 100 liigi puid, millest 30 liigi puidu tootmine on majanduslikult võrdlemisi tõhus.

Suur- ja Väike-Hingani metsades elab [[looduskaitse]]aluseid [[loomad|loomi]] ([[ussuuri tiiger]], [[õnnekurg]], [[ilves]]).

[[Imetajad|Imetajaid]] elab Heilongjianis 86 [[liik (bioloogia)|liik]]i. Kõige rangema looduskaitse all on [[soobel]], [[ahm]], [[tähnikhirv]], [[lumeleopard]] ja [[ussuuri tiiger]]. [[Linnud|Linnu]]liike on 343, nende seas looduskaitsealased [[valgekurg]], [[soomuskoskel]] ja [[kaljukotkas]].

===Looduskaitse===
Provintsis on 84 looduskaitseala, sealhulgas 7 üleriikliku tähtsusega ja 17 provintsitähtsusega looduskaitserajooni. Looduskaitsealade kogupindala on 2,3 miljonit hektarit (5,05% provintsi territooriumist).

===Keskkond===
Linnades on õhk reostunud kivisöesuitsust, eriti kütteperioodil.

Mitmes jões on orgaaniline reostus, mistõttu külmumisel tekib hapnikudefitsiit. Mõnes jões on täheldatud suurt [[mangaanhape|mangaanhappe]]sisaldust.

===Maavarad===
Maavarad on rikkalikud.

Heilongjiangi tähtis maavara on [[nafta]]. [[Daqingi naftamaardla]] andis pikka aega ligi poole Hiina naftatoodangust, kuid pärast 2000. aastat on tootmine varude ammendumise tõttu tunduvalt vähenenud.

Tähtsad maavarad on ka [[kivisüsi]], [[kuld]] ja [[grafiit]]. [[Hegang]]i, [[Jixi]] ja [[Shuangyashan]]i kullamaardlad kuuluvad Hiina suurimate hulka.

Kokku on Heilongjiangis teada 131 [[maavara]], neist 74 varud on kaardistatud. Provints on Hiinas esikohal nafta, grafiidi, [[sillimaniit|sillimaniidi]], [[asbest]]i, [[tsement|tsemendi]] tootmiseks sobiva [[basalt|basaldi]], värv[[löss]]i, [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]], [[klaas]]i tootmiseks sobiva [[marmor]]i ja [[ortoklass]]i varude poolest. Heilongjiangi kivisöevarud on Kirde-Hiina ([[Mandžuuria]]) provintside seas kõige suuremad.

Leidub ka vaske, pliid ja tsinki.

==Haldus==
Heilongjiangi [[halduskeskus]] on [[Harbin]].

[[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Heilongjiangi Komitee sekretär oli 2012. aasta seisuga [[Ji Bingxuan]].

Heilongjiangi kuberner (valitsuse esimees) on 2021. aasta seisuga [[Hu Changsheng]]. Valitsuse asukoht on [[Harbin]]is [[Nangang]]i linnarajoonis Zhongshanlu tänavas.

===Haldusjaotus===
{{vaata|Heilongjiangi haldusjaotus}}

Provints jaguneb 13 [[2. järgu haldusüksus]]eks, 130 [[3. järgu haldusüksus]]eks ja 1284 [[4. järgu haldusüksus]]eks (31. detsember 2004).

2. järgu haldusüksused on:
*[[ringkonna õigustega linn]]ad ehk provintsialluvusega linnad 
**[[Ha'erbin Shi]] (哈尔滨市, ''Hā'ěrbīn shì'') 
**[[Qiqiha'er Shi]] (齐齐哈尔市, ''Qíqíhā'ěr shì'') 
**[[Hegang Shi]] (鹤岗市, ''Hègǎng shì'') 
**[[Shuangyashan Shi]] (双鸭山市, ''Shuāngyāshān shì'') 
**[[Jixi Shi]] (鸡西市, ''Jīxī shì'') 
**[[Daqing Shi]] (大庆市, ''Dàqìng shì'') 
**[[Yichun Shi]] (伊春市, ''Yīchūn shì'') 
**[[Mudanjiang Shi]] (牡丹江市, ''Mǔdānjiāng shì'') 
**[[Jiamusi Shi]] (佳木斯市, ''Jiāmùsī shì'') 
**[[Qitaihe Shi]] (七台河市, ''Qītáihé shì'') 
**[[Heihe Shi]] (黑河市, ''Hēihé shì'') 
**[[Suihua Shi]] (绥化市, ''Suíhuà shì'') 
*[[Da Hinggan Lingi ringkond]] (大兴安岭地区, ''Dàxīng'ānlǐng Dìqū'')

==Sümbolid ja tähised==
Standardi [[ISO 3166]] järgi on provintsi tähis CN-23.

==Rahvastik==
===Demograafilised näitajad===
{| class="toccolours" align="right" cellpadding="0" cellspacing="0" style="margin:0 0 1em 1em; font-size: 95%;"
|-
! colspan="3" bgcolor="#99CC99" align="center"| <span style="color:black">'''Elanike arv'''</span>
|-
! Rahvaloendus !! {{tühik}}Elanikke !! %±
|-
| colspan="3"|<hr />
|-align="center"
| '''1947''' || &nbsp; 2 844 000 || 
|-align="center"
| '''1954''' || &nbsp; 11 897 309 || &nbsp;+318,3%
|-align="center"
| '''1964''' || &nbsp; 20 118 271 || +69,1%
|-align="center"
| '''1982''' || &nbsp; 32 665 546 || +62,4%
|-align="center"
| '''1990''' || &nbsp; 35 214 873 || +7,8%
|-align="center"
| '''2000''' || &nbsp; 36 237 576 || +2,9%
|-align="center"
| '''2010''' || &nbsp;38 312 224 || +5,7%
|-align="center"
| '''2020''' || &nbsp;31 850 088 || –16,9%
|}
[[Rahvaarv]] oli 2020. aasta seisuga 31 850 088. Sellega on ta Hiina [[1. järgu haldusüksus]]te seas 20. kohal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 38 312 224. Kümne aasta vähenes elanike arv 16,9%. Sellega on Heilongjiang üks suurima kahaneva elanikkonnaga provintse Hiinas. Elanikkonna vähenemist põhjustab elanikkonna vananemine ja [[väljaränne]], eriti noorte väljaränne<ref>[https://leht.postimees.ee/7439532/hiina-vajub-demograafilisse-kriisi "ÜLEVAADE ⟩ Hiina vajub demograafilisse kriisi"]. leht.postimees.ee. 27.1.2022</ref>.

Rahvastikutihedus oli 2020. aastal 67,37 in/km². Sellega oli ta Hiina 1. järgu haldusüksuste seas tagantpoolt kuues.
<!--
1967. aasta andmetel oli rahvaarv 21 000 000.

[[1990. aasta Hiina rahvaloendus|1990. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas provintsis 35 214 873 inimest.

Aastal 2000 oli rahvaarv 36 890 000, millega provints oli 1. järgu haldusüksuste seas 15. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] oli 80 inimest ruutkilomeetri kohta.

Aastal 2001 oli rahvaarv 38 110 000, millega provints oli 1. järgu haldusüksuste seas 15. kohal. Provintsi rahvaarv moodustas 2,99% Hiina Rahvavabariigi rahvaarvust. Rahvastiku tihedus oli 81,3 inimest ruutkilomeetri kohta.

Aastal 2002 oli rahvaarv 38 130 000 (83 in/km²; 16. koht).

2004. aastal oli elanike arv 38 170 000.

Rahvaarvu kasv on 6,36 promilli aastas.

2003. aasta andmetel oli rahvaarv 38 150 000. Sellega on ta Hiina Rahvavabariigi [[1. järgu haldusüksus]]te seas 16. kohal. [[Rahvastiku tihedus]] oli andmetel 82,9 inimest ruutkilomeetri kohta. Sellega oli ta [[Mandri-Hiina]] 1. järgu haldusüksuste seas 26. kohal (tagantpoolt kuues).
-->
Maarahvastik moodustas 2003. aasta andmetel 45,8% (17,37 miljonit), linnarahvastik 54,2% (20,55 miljonit).

[[Keskmine eluiga]] on 66,97 aastat (meestel 66,5 aastat, naistel 68,73 aastat).{{lisa viide}}

===Rahvuslik koosseis===
2000. aastal moodustasid [[hiinlased]] rahvastikust 95%, [[mandžud]] 3% (provintsi lõunaosas), [[korealased]] 1% (eriti idaosas), [[mongolid]] 0,4% ja [[hueid]] 0,3%. Heilongjiangis elab 35 rahvust, sealhulgas veel [[venelased]] (eriti Harbinis ja Amuuri ääres), [[dahurid]] (põhiliselt veisekasvatajad), [[orotšonid]], [[evengid]] (kütid) ja [[nanaid]] (kalurid).

[[1990. aasta Hiina rahvaloendus|1990. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas Heilongjiangis 47 rahvust. Hiinlasi oli neist 94,3%. Vähemusrahvustest 42 suuremat moodustas 5,7% (kaks miljonit). Suuremad vähemusrahvused olid mandžud, hueid, mongolid, korealased ja dahurid. Kõige väiksemad olid [[sibod]], nanaid, orotšonid, [[evengid]] ja [[kirgiisid]].

Ainuke rahvuslik autonoomne haldusüksus on [[Dorbodi Mongoli autonoomne maakond]]. 51 linnas ja maakonnas on vähemusrahvustest elanikke vähemalt 10 000. Rahvusvähemusvaldu on 68 ja rahvusvähemuskülasid 920.

===Haridustase===
Aastal 1995 tehtud üheprotsendilise valimi uuringu andmetel oli üle kuueaastastest elanikest 3,4 protsendil kõrgharidus, 12,7 protsendil keskharidus, 35,2 protsendil põhiharidus ja 38,2 protsendil algharidus.

Üle 15-aastastest elanikest oli kirjaoskamatuid ja poolkirjaoskajaid kokku 10,8 protsenti.

===Asustus===
Heilongjiang on Hiina provintsidest kõige linnastunum: umbes pool rahvastikust elab linnades.

[[Pilt:Harbinblue.jpg|pisi|300px|[[Harbin]]]]
Heilongjiangi suurim linn on [[Harbin]]. Teised suuremad linnad on [[Qiqihar]], [[Mudanjiang]], [[Jiamusi]], [[Yichun]], [[Daqing]], [[Heihe]], [[Shuangyashan]] ja [[Jixi]].

==Majandus==
Pärast Hiina majanduse avanemist 1980ndatel on Heilongjiani majandus kasvanud aeglasemalt kui Hiinas keskmiselt. Mandžuuria majanduses ilmnenud [[stagnatsioon]]i tõttu on keskvalitsus algatanud kampaania "Taaselusta Kirre". Põhiline vahend majanduse ergutamiseks on [[erastamine]], mida kasutatakse [[Hiina majandusreformid]]es mujalgi.

Heilongjiangis on rikkalikud loodusvarad ning ta on olnud peamiselt subsideeritud energia ning odava tooraine tarnija lõunapoolsemate piirkondade tööstusele.

===Üldnäitajad===
Heilongjiangi [[sisemajanduse kogutoodang]] oli 2003. aasta andmetel 443,3 [[miljard]]it [[jüaan]]i. See moodustas 3,80% Hiina Rahvavabariiki sisemajanduse kogutoodangust. [[Mandri-Hiina]] [[1. järgu haldusüksus]]test oli Heilongjiang 13. kohal.

Sisemajanduse kogutoodangust langes primaarse sektori arvele 11,6%, sekundaarse sektori arvele 57,1% ja tertsiaarse sektori arvele 31,3%.

Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 2003. aastal 11 623 jüaani (10. koht Mandri-Hiinas).

Sisemajanduse kogutoodangu kasv oli 10,3%.

Registreeritud [[töötus]] oli 4,2%.

Aastal 2001 oli sisemajanduse kogutoodang 356,1 miljardit jüaani. Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 7697 jüaani. Kasvuprotsent oli 9,3.

Aastal 2002 oli sisemajanduse kogutoodang 390 miljardit jüaani, mis moodustas 3,81% Hiina Rahvavabariigi sisemajanduse kogutoodangust (13. koht). Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 10 200 jüaani.

====Sissetulekute tase====
Aastal 2000 oli linnaelaniku keskmine tulu 4913 jüaani.

Aastal 1995 elas provintsi 11 vaeses 3. järgu haldusüksuses 871 000 vaest. Vaeste arv nendes haldusüksustes langes 1999. lõpuks 328 tuhandele.

Samal ajavahemikul tõusid maal üldtulud 3,4 korda. Talupoegade keskmine puhastulu kasvas 761,5 miljonilt jüaanilt 1996. aastal 1310,7 jüaanile 2001. aastal.

Aastatel 1996–2000 eraldas riik 638 miljonit jüaani töökohtade loomiseks ja töötasudeks loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise eest. Provintsitasandil ja kohalikul tasandil eraldati samal otstarbel kummalgi 319 miljonit jüaani.

===Välismajandus===
Välismajanduses on tähtis koht piiriülesel koostööl Venemaaga. Aastal [[1895]] avati piirikaubandus, mis tõi kaasa piirilinnade ja Harbini kasvu, kuid ei mõjutanud oluliselt ülejäänud provintsi majandust.

Aastal 2001 oli provintsi ekspordi-impordikäive 3,38 miljardit dollarit. Võrreldes 2000. aastaga kasvas see 13,3 protsenti.

Välisinvesteeringute maht oli 2001. aastal 860 miljonit dollarit.

===Infrastruktuur===
Harbin on tähtis liiklussõlm, millel on raudteeühendus Venemaaga.

===Põllumajandus===
Põllumajandus on Heilongjiangi kõige efektiivsem majandusharu. Riiklik tootmine on levinum kui mujal Hiinas, eriti [[Sanjiangi tasandik]]ul ja [[Neni jõgi|Neni jõe]] ääres, kus pärast 1949. aastat on suuri alasid maaparanduse abil üles haritud. Varem Suureks Põhja Kõnnumaaks nimetatud Sanjiangi tasandikust on saanud üks Hiina tähtsamaid suvinisukasvatuspiirkondi.

Heilongjiangi põllumajanduse spetsialiseerumise määrab külm kliima ning soe, vihmane ja valge suvi.

Tähtsamad põlluviljad on [[sojauba]], [[mais]], [[nisu]], [[suhkrupeet]], [[lina]], [[päevalill]] ja [[sorgo]]. Pool Hiina suhkrupeedist saadakse Heilongjiangist. Provints on ka Hiina suurim sojaoa kasvataja ning üks suuremaid lina kasvatajaid. Kasvatatakse ka [[kartul]]it, [[riis]]i ja [[tubakas|tubakat]], samuti [[hirss]]i,

Aastal 2001 oli teravilja kogusaak 25,455 miljonit tonni. Võrreldes 2000. aastaga oli see 17,2% väiksem.

Võrreldes teiste Hiina osadega on Heilongjiangis ([[Songneni tasandik]]ul) väga head mullad. Provintsis on 44,37 miljonit hektarit hea mullaga maad, millest 40% on ette nähtud põlluharimiseks. Heilongjiangis on üks maailma kolmest suuremast [[mustmuld|mustmulla]]vööndist. 67,6% põllumaast asub kas mustmullal, [[padur]]il või mustal kaltsiummullal. Küntavat maad on 11,8 miljonit hektarit. 47,93 miljonit&nbsp;ha maad on põllumajanduslikus reservis. Reservis oleva künnimaa pindala poolest on Heilongjiang 2. kohal. Heilongjiangi provints on suurima põllumaa pindalaga provints.

Peale selle on Heilongjiangis 4,33 miljonit hektarit [[karjamaa]]d (7. koht Hiinas). Heilongjiang on ka põllumaa pindala poolest Hiinas esikohal (vähemalt kümnendik kogu põllumaast). Põllumaa pindala ühe elaniku kohta ning talunike poolt haritava põllumaa pindala ühe taluniku kohta ületavad kolmekordselt riigi keskmise.

Loomakasvatus keskendub [[hobune|hobusele]] ja [[veis]]ele. Suurtel karjamaadel on korraldatud nii nende kui ka sigade ja lammaste karjatamine. Heilongjiang on Hiina suurim [[piim]]atootja ning seal on kõige rohkem piimalehmi.

===Metsandus===
Heilongjiang on Hiina suurim metsandusbaas ja suurim [[puit|puidu]]tootja. Põhiliselt toodetakse [[mänd|männi]]- ([[korea seedermänd|korea seedermänni]]) ja [[lehis]]epuitu.

Heilongjiangis on kogu Hiina suurim metsatööstus. Metsamajanduslik ala katab 31,26 miljonit hektarit (68,9% provintsi territooriumist). Metsaga on kaetud 41,9% provintsi territooriumist (19,19 miljonit hektarit). Puiduvarud moodustavad 1,5 miljardit kuupmeetrit. Kõigi nende näitajate poolest on Heilongjiang Hiinas esikohal.

===Mäendus===
Heilongjiangi tähtis maavara on [[nafta]] ([[Daqingi naftaväli]]). Tähtsad maavarad on ka [[kivisüsi]], [[kuld]] ja [[grafiit]].

Kokku on Heilongjiangis teada 131 [[maavara]], neist 74 varud on kaardistatud. Provints on Hiinas esikohal nafta, grafiidi, [[sillimaniit|sillimaniidi]], [[asbest]]i, [[tsement|tsemendi]] tootmiseks sobiva [[basalt|basaldi]], värv[[löss]]i, [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]], [[klaas]]i tootmiseks sobiva [[marmor]]i ja [[ortoklass]]i varude poolest. Heilongjiangi kivisöevarud on Kirde-Hiina ([[Mandžuuria]]) provintside seas kõige suuremad.

Kaevandatakse 39 maavara ning mäenduse kogutoodangu poolest on provints Hiinas teisel kohal.

===Energeetika===
Heilongjiang on tähtis energiabaas. Ta on üks Hiina põhilisi varustajaid [[kivisüsi|kivisöega]] (aastal 1999 kaevandati 62,30 miljonit tonni).

Heilongjiang on ka tähtis [[elekter|elektri]]- ja [[maagaas]]itootja. Enne 1949. aastat oli provintsis ainult üks [[hüdroelektrijaam]] [[Jingpo järv]]el. Hiljem on juurde rajatud nii hüdro- kui ka [[soojuselektrijaam]]u. Aastal 1999 oli elektrijaamu 200 ning nende väljundvõimsus oli kokku ligi 10 miljonit [[megavatt]]i. Hüdroelektrienergiat toodeti 1,4 miljardit [[megavatt-tund]]i. [[Hayi gaasiprojekt]] (Harbiini gaasikeemiakompanii), mis on suurim omataoline Aasias, toodab 1,89 miljonit kuupmeetrit maagaasi ööpäevas.

Heilongjianis on head eeldused [[tuuleenergia]] kasutamiseks, eriti provintsi edelaosas. Tuuleenergia keskmine tihedus on 200 [[vatt ruutmeetri kohta|vatti ruutmeetri kohta]].

===Tööstus===
Heilongjiang moodustab koos ülejäänud Mandžuuriaga Hiina traditsioonilise tööstusbaasi.

Pärast 1949. aastat on tööstust palju arendatud, kuid rohkem keskvõimude vajadusteks kui kohalikuks tarbeks.

Tähtsamad tööstusharud on [[söetööstus]], [[keemiatööstus|keemia]]- ja [[naftatööstus]] (Daqing, Harbin, Mudanjiang, Jiamusi), [[puidutööstus]] ([[Yichun]]), [[masinaehitus]] (Harbin, Qiqihar) ja [[toiduainetetööstus]] (sealhulgas [[suhkur|suhkru]] (Harbin) ja [[taimeõli]] tootmine). On ka [[metallurgia|metallurgia-]] ning lina- ja muid tekstiilitööstuse ettevõtteid (Mudanjiang, Jiamusi) ning toodetakse [[paber]]it (Harbin, Mudanjiang, Jiamusi).

===Transport===
Songhua jõgi on laevatatav.

===Kaubandus===
Heilongjiangi kaudu käib [[väliskaubandus]] Venemaaga.

===Turism===
Turistidele pakuvad huvi jää ja lumi. Heilongjiangis saab 120–140 päeva aastas suusatada. Lumikate on kvaliteetne. Mäetippudel on palju lund. Mägedes ulatub lumikatte paksus 1–3 meetrini. Provintsis on üle 100 suure suusabaasi.

Piirkonnas leidub kauneid mägesid, metsi, aasu, jõgesid ja järvi. Käiakse vaatamas [[virmalised|virmalisi]]. Kohalik kultuur on omapärane. On arheoloogia- ja muid kultuurimälestisi.

==Haridus==

2001. aasta lõpu andmetel oli Heilongjiangis 41 kõrgkooli, milles õppis 271 000 üliõpilast. Kraadiõpet andis 22 kõrgkooli 14 000 üliõpilasele. Täiskasvanuharidust andis 47 kõrgkooli, kus õppis 58 000 üliõpilast.

Kesk-eriõppeasutusi oli 96 ja seal õppis 116 000 õpilast.
 
Keskkoole oli 2775 ja neis õppis 2,521 miljonit õpilast. Täiskasvanute keskeriõppeasutustes õppis 51 000 täiskasvanud õpilast. Algkoole oli 12 636 ja neis õppis 2,588 miljonit õpilast. Erikoolides õppis 7518 õpilast. Lasteaias käis 370 000 last.

Täiskasvanute tehnikakoolides läbis kursused 3404 miljonit inimest. Lugema ja kirjutama õppis 9000 kirjaoskamatut.

===Kõrgkoole===
*[[Achengi Kunstiakadeemia]]
*[[Harbini Tehnoloogiainstituut]]
*[[Heilongjiangi Ülikool]]
*[[Kirde-Hiina Metsandusülikool]]

==Ajalugu==
Kuni 19. sajandini oli Heilongjiang vähearenenud stepi- ja metsapiirkond, kus elasid kütid ja põhjapõdrarändrahvad, sealhulgas [[mandžud]].

[[Vana-Hiina]] ajal oli Heilongjiang tsivilisatsioonist eemal. Seal elasid [[sjanpeid]], [[mohe rahvas]] ja [[kitanid]].

Heilongjiangi idaosa valitses [[7. sajand|7.]]–[[10. sajand]]il mohe rahva [[Bohai]] riik.

Hilisem [[tšurtšenid|tšurtšenite]] [[Jini dünastia (1115–1234)]], mis valitses suurt osa Põhja-Hiinast, pärines Heilongjiangist.

[[Mandžud]]e [[Qingi dünastia]] ajal kuulus Heilongjiangi lääneosa [[Heilongjiangi kindral]]i võimupiirkonda, mis ulatus [[Nertšinski leping]]u järgi [[Stanovoi mäestik]]uni välja. Heilongjiangi idaosa kuulus [[Jilini kindral]]i võimupiirkonda, mis ulatus [[Jaapani meri|Jaapani mereni]]. Nendele Mandžuuria aladele hiinlasi elama ei lubatud.

Aastal [[1650]] rajas Venemaa Amuuri jõele fordi. Sellest ajast on Hiina ja Venemaa vahel olnud piirikokkupõrkeid, viimati [[1969]]–[[1978]].

Aastatel [[1858]] ja [[1860]] loovutas Qingi dünastia valitsus kõik maad teisel pool Amuuri ja Ussuuri jõge Venemaale, lõigates Hiina ära Jaapani merest. Nii moodustus Heilongjiani praegune põhjapiir. Ühtlasi lubati hiinlastel Mandžuuriasse elama asuda. [[20. sajand]]i alguseks oli hiinlastest saanud piirkonna domineeriv rahvus.

Aastal [[1931]] tungisid Heilongjiangi Jaapani väed ning [[1932]] sai Heilongjiangist [[Jaapan]]i [[nukuriik|nukuriigi]] [[Mandžukuo]] osa. See ajajärk oli tähtis tööstuse ja transpordi (sealhulgas [[raudtee]]) arengu seisukohast.

Pärast Jaapani lüüasaamist [[1945]] tungisid Mandžuuriasse [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] väed ning andsid suurema osa piirkonnast Hiina kommunistide kontrolli alla.  
  
Heilongjiang oli esimene terve provints ja Harbin esimene suurem linn, mis läks Hiina kommunistide võimu alla. Mandžuuria oli kommunistide baas, millest nad alustasid [[Hiina kodusõda]].

Kommunistide võimu algusajal hõlmas Heilongjiangi provints ainult praeguse provintsi lääneosa. Selle halduskeskus oli [[Qiqihar]]. Praeguse provintsi ülejäänud ala oli [[Songjiangi provints]] (halduskeskus [[Harbin]]). Aastal [[1954]] need provintsid liideti. [[Kultuurirevolutsioon]]i ajal liideti provintsiga ka [[Hulunbuiri liit]] ja mõned muud [[Sise-Mongoolia]] alad. Suurem osa neist on nüüdseks Sise-Mongoolia koosseisu tagasi läinud.

==Kultuur==
Heilongjiangi kultuur on osa enam-vähem homogeensest [[Mandžuuria kultuur]]ist.

Tüüpilised toidud on [[pelmeenid]], [[leib]] ja [[vorst]].

==Vaatamisväärsused==
[[Pilt:Saint Sofia Church.jpg|pisi|Õigeusu Püha Sofia kirik Harbinis]]
[[Harbin]]i linna ilmes on palju euroopalikku (eriti venelikku), sest [[19. sajand]]i lõpus ja pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i elas seal palju venelasi. Linnas on [[õigeusk|õigeusu]], [[katoliiklus|katoliku]] ja [[protestantism|protestantlikke]] [[kirik (pühakoda)|kirik]]uid.

Harbin on tuntud Jäälinnana. Alates [[1963]]. aastast peetakse seal [[5. jaanuar]]il (või detsembrist jaanuarini) [[Harbini jäälaternate festival]]i, kus tehakse [[jääskulptuur]]e, mida valgustatakse värvilise valgusega. Talviti peetakse suusafestivali. Suusakeskus on [[Yabuli]]. Hiinlased käivad Harbinis lund vaatamas. Suviti toimuvad suvekontserdid.

Peale Harbini pakuvad huvi [[Daqing]] ja [[Yichong]], millel on samuti põhjamaine koloriit.

Aastatel [[1719]]–[[1721]] kujunes ühe Amuuri lisajõe osast [[vulkaanipurse|vulkaanipurske]] tagajärjel viis omavahel ühenduses olevat järve ([[Wudalianchi järved]]). Üks neist on ainulaadne geoloogiline vaatamisväärsus.

[[Ning'ani maakond|Ning'ani maakonnas]] asub Hiina suurim [[mägijärv]] [[Jingpo järv]], mis kujunes vulkaanipurske tagajärjel [[Mudani jõgi|Mudani jõest]]. Vaatamisväärsus on [[Diaoshuilou juga]].

[[Zhalongi looduskaitseala]]l on sood haruldaste lindudega.

On säilinud [[Tangi dünastia]] aegse [[Bohai]] riigi ajaloomälestisi, sealhulgas [[Jini dünastia (1115–1234)]] [[Huining]]i (Hui Ning) palee ja [[Longquani palee]] varemed.

==Vaata ka==
*[[Holungkiang]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commons|Category:Heilongjiang|Heilongjiang}}
{{Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus}}
{{Coordinate |type=adm1st |region=CN-23}}

[[Kategooria:Heilongjiang| ]]
[[Kategooria:Mandžuuria]]
[[Kategooria:Hiina provintsid]]