Haso riik

Haso riik oli riik Aafrikas 17.–19. sajandini. Riigi territoorium asetses piki Senegali jõge praeguse Senegali ja Mali Kayesi piirkonna aladel. Pealinn oli Senegali territooriumil asuv Médine.

Rahvastik koosnes peamiselt fulbedest, malinkedest ja soninkedest. Riigi esimene valitseja Fankamala (kuningas) oli Séga Doua (1681–1725). Peale tema surma algas ta poegade Dibba Samballa ja Demba Maddy vahel kodusõda ning Haso jagunes viieks väiksemaks riigiks, millest võimsaim oli Dembaya, mida valitses Hawa Demba Diallo (1810–1833).

Nagu idas asuv Bambara riik sõltus ka Haso riik suuresti orjakaubandusest. Seda nii riigi siseselt, kuid orjasid müüdi ka eurooplastele. Perekonna staatus ühiskonnas oli seda kõrgem, mida rohkem orje see omas. Orjakaubandus tekitas tihedaid läbikäimisi eurooplastega, peamiselt prantslastega.

1857. aastal ründas Toucouleuri riigi valitseja El Hadj Umar Tall Haso riiki, kuid prantsuse sõjajõudude abiga õnnestus rünnak tagasi lüüa. Riik säilitas küll vormiliselt iseseisvuse, kuid sattus tugevasse sõltuvusse Prantsusmaast. 1880. aastal muudeti vormiliselt iseseisev Haso riik Prantsuse Sudaani osaks.