Harilik kefaal
Harilik kefaal ehk meriärn (Mugil cephalus) on kefaallaste sugukonna kefaalide perekonda kuuluv lepiskala. [1]
| Harilik kefaal | |
|---|---|
.jpg) Harilik kefaal (Mugil cephalus) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Sugukond |
Kefaallased Mugilidae |
| Perekond |
Kefaalid Mugil |
| Liik |
Harilik kefaal |
| Binaarne nimetus | |
|
Mugil cephalus L. | |
Levik ja elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Kefaal on ulatuslikult levinud merekala, kes elutseb nii Euroopa, Aasia, Aafrika, Austraalia kui ka Ameerika veekogudes. Peale mere võib kefaal elutseda ka riim- ja magevees. [1] Kefaal eelistab elupaigana soojemat, 8–24 kraadist vett ning paikneb rahulikes vetes (nagu lahesopid, laguunid, jõed, jõesuudmed ja sadamad) kalda lähedal kuni 120 meetri sügavusel. [3] Hoolimata oma soojalembusest satub kefaal aeg-ajalt ka Eesti vetesse, kust teda on ka püütud. [4] Sellegipoolest loetakse kefaali Eestis väga haruldaseks kalaks. Maailmas tervikuna pole kefaal väljasuremisohus ning seetõttu ka kaitse all. [5]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kefaali keha on silindrilise kujuga ning kala võib kasvada kuni 120 sentimeetri pikkuseks ja kaheksa kilogrammi raskuseks. Täiskasvanud isendi keskmine maksimaalne pikkus on 35–50 sentimeetrit. [6]
Valdav osa kefaali kehast on hall, selg seevastu on oliivroheline. Kefaalil on 2 seljauime, mis paiknevad teineteisest eemal. Eesmises seljauimes on 4 ogakiirt, tagumises 8–9 pehmet kiirt. [7] Tagauimel on aga 8 ja küljeuimedel 16–19 pehmet kiirt. [6]
Kefaali suu on väike ning nina tömp. Kefaalil on väikesed huuled. Ülahuulel asetseb üks kuni kuus rida silmapaistmatuid hambaid. [6]
Harilikku kefaali aetakse tihti segi valge kefaaliga (Mugil curema), kes on välimuselt hariliku keefaliga küllaltki sarnane ning eelistab ka samasuguseid elupaiku. [6]
Elulaad ja paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Kefaali eluiga on neli kuni kuusteist eluaastat. Suguküpsuse on saavutanud 20–30-sentimeetrine isend (emased on pikemad), kes on selleks hetkeks ligikaudu kolme aasta vanune. Täiskasvanud emased kefaalid on suuremad kui isased ning kasvavad aasta jooksul rohkem. Üldiselt kasvavad täiskasvanud isendid aastas 3,8–6,4 sentimeetrit. [6]
Kefaal toitub peamiselt zooplanktonist, detriidist ja surnud veetaimedest. Toidu tarbimiseks imevad nad peamise kihi setteid, eemaldades niiviisi detriiti ja mikrovetikaid. Seedimiseks kasutavad kefaalid pugusarnast elundit, kus toit söödud setete abil purustatakse. [6]
Kefaal paljuneb vaid soolases vees, kuid veedab suurema osa oma eluajast magevees. Kudemiseks rändavad kefaalid üldiselt rannikust kaugemale ning samuti koevad nad sügavamal (üle 1000 meetri sügavusel), kui nad tavaliselt elutsevad. Emakala võib vabastada ühe kudemisperioodi jooksul 500 000–2 000 000 marjatera (olenevalt emakala suurusest). Kudemine leiab vastavalt kala paiknemisele aset eri aegadel aastas. [6]
Kefaal on parvekala. [1]
Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Kefaali kasutatakse laialdaselt toiduks kasutatud mitmetes maailma piirkondades. Kefaali süüakse ning turustatakse nii värskelt, kuivatatult, soolatult kui ka külmutatult. Lisaks kalale endale tarvitatakse söögiks marja. [3]
Kefaali kasutatkase ka Hiina traditsioonilises meditsiinis. [3]
Püük[muuda | muuda lähteteksti]
Peale selle, et kefaali püütakse looduslikest veekogudest kasvatatakse teda ka kalakasvandustes. Kuna kefaal on parvekala, kasutatakse selle püügiks peamiselt erinevat tüüpi võrke. Mõnes paigas üle maailma on suure ülepüügi tõttu aga kefaali püüdmine võrguga keelatud. [6]
Kefaali suurimad väljapüüdjad on Aasia riigid, nagu Hiina, Taiwan ja Korea. Väljaspool Aasiat püütakse hulgaliselt kefaali ka Venezuelas. Kala püütakse aastas hinnanguliselt 85 000–165 000 tonni. [1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Harilik kefaal, ka meriärn (Mugil cephalus). (2017). Kalapeedia. https://www.kalapeedia.ee/4010.html. Vaadatud 17. aprill 2023.
- ↑ https://www.iucnredlist.org/species/135567/127923853
- ↑ 3,0 3,1 3,2 ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon. (s. a.). Mugil cephalus (Linnaeus, 1758). https://web.archive.org/web/20151105051556/http://www.fao.org/fishery/species/3050/e.Vaadatud 23. aprill 2023.
- ↑ Vilgats, E. (2022). Pärnu kalurite võrku on hiljuti sattunud siin haruldased kefaalid. ERR. https://www.err.ee/1608737368/parnu-kalurite-vorku-on-hiljuti-sattunud-siin-haruldased-kefaalid. Vaadatud 23. aprill 2023.
- ↑ Mugil cephalus Linnaeus, 1758 Flathead grey mullet. (s. a.). Fishbase. Salvestatud 23. aprill 2023, https://www.fishbase.se/summary/Mugil-cephalus.html. Vaadatud 23. aprill 2023.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Bester, C. (s. a.). Mugil cephalus. https://www.floridamuseum.ufl.edu/discover-fish/species-profiles/mugil-cephalus/ . Vaadatud 17. aprill 2023.
- ↑ Euroopa Komisjon. (s. a.). Mugil cephalus. Salvestatud 17. aprill 2023, https://fish-commercial-names.ec.europa.eu/fish-names/species_et?sn=23246. Vaadatud 17. aprill 2023.