Haimre rahvamaja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Haimre rahvamaja on rahvamaja Rapla maakonnas Märjamaa vallas Moka külas. Rahvamaja juhataja oli Eha Kaljusaar aastatel 19992019.[1]

Rahvamaja asutati 1937.[1]

Asukoha ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Kasti algkool kevadel 1932

Endine Järgküla, tänapäeval Moka küla, oli 19. ja 20. sajandil Kasti keskseks külaks. Juba asukoha tõttu liikus siin rohkesti inimesi – enamiku Kasti, aga samuti Valgu rahva kiriku- ja turutee viis läbi küla. Koht on tähtis olnud seoses peaaegu kõigi kohapealsete olulisemate sündmustega. Sest algselt asus nelja tee ristumiskohas Järgküla kõrts, mille asemele ehitati 1875/76 Kasti algkool, kus olid ruumid Kasti vallavalitsusele ja ühinemisel Kasti-Haimre vallavalitsusele (1886–1923). Kasti rahvamaja muudeti Haimre rahvamajaks 1945. aastal, mis tekitab tänaseni segadust, sest Haimre küla asub 2,5 km kaugusel. Rahvamaja ruumides töötas aastatel 1945–1960 Alaküla TSN Täitevkomitee, hiljem telegraaf-sidejaoskond.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kasti algkooli hoone vasakpoolses osas asus Kasti-Haimre vallavalitsus (1886–1923)

Rahvamaja lugu algas 1932. aastal, kui Kasti kool kolis äsja valminud koolimajja, jättes senise hoone vabaks. Edasi tegutses majas 1922. aastal moodustatud Haimre Noorrahva Ühing (NÜ), korraldades üritusi ja ringide tööd, eesmärgiks seati hoone oma valdusesse saada ja rahvamajaks ehitada. Suuri teeneid Haimre rahvamaja ehitamisel, selle töö organiseerimisel ja tööde juhendamisel oli Haimre NÜ (1925–1940) kauaaegsel esimehel Arnold (Anderson) Andressool, kes oli valitud Haimre Noorrahva Ühingu ja Haimre Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu juhatuse poolt Haimre rahvamaja juhatajaks. Arnold oli autoriteetne ja populaarne nii esimehe kui ka inimesena. Kogu ümberehitusega seonduv organiseerimine, ehitustööde juhtimine, suurelt osalt ka otsene ehitamine tuli teha Arnoldil. Mõne küsimuse lahendamisel tuli minna riigivanemani (K. Päts) välja.

Jaan Kurepalu[muuda | muuda lähteteksti]

Oma mälestustes kirjutab sellest NÜ juhatuse sekretäri abi Jaan Kurepalu. Ta oli kauaaegne Haimre kooli juhataja ja õpetaja. Tänu tema kirjutistele on Haimre muuseumitoas hindamatu materjal tolleaegsest Kasti-Haimre haridus- ja kultuurielust. "Põhiprobleemiks 1934. aastal kujunes rahvamaja ehitamise küsimus. Ühingu algatusel on Haimre vallavolikogu esitanud Siseministeeriumile avalduse, et end. Kasti koolimaja antakse üle seltside kasutusse(peale HNÜ oleks rahvamaja kasutaja ka Haimre Vabatahtlik Tuletõrje Ühing). Millegipärast pole Siseministeerium seda otsust kinnitanud. Alles Ühingu ja Vallavalitsuse esindajate ühisel käigul Siseministeeriumisse saadakse jaatav otsus. Raskusi tekib ehitusprojekti saamisega. Projekti valmistamine on antud teostada Märjamaa alevi vahel Pärnu maanteel asfaltkatte valmistamist juhatanud insener Kannelauale. Kuid mitmekordse meelde tuletamise peale vaatamata pole insener Kannelaud projekti valmistamisele asunud. Projekti valmistamine otsustatakse üle anda arhitekt L. Johansonile. Kuid ka viimane pole oma ülesannet täitnud. Otsustatakse projekti valmistamine anda Põllumajanduse Ehitusvalitsusele, kus projekt lõpuks ka valmib ja 2. juulil 1935 otsustab NÜ juhatus volitada Ühingu esimeest A. Andersoni projekti vastu võtma ja lepingu sõlmima. Neil aastatel, kuni rahvamaja ehitus algas, korraldati peoõhtuid, mille algul oli näitemäng või kontsert ja sellele järgnes tants. Saadud peotulu, välja arvatud väljaminekud, koguti HNÜ kassasse rahvamaja ehitamise tarvis. Haimre NÜ-l oli oma orkester. Tol ajal oli tavaks orkestri pauside ajal mängida laulumänge nagu "Siidilipp ja hõbepurjed", "Sui oli kätte tulemas", "Oh Maali, Maali, sa ei tea". Keskmine külastajate arv peoõhtutel oli 135 inimest.

Jaan Kurepalu
Kasti rahvamaja ehitus 1936. aastal

1936. aasta – rahvamaja ehitamise aasta(kirjeldus Jaan Kurepalult)[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold (Anderson) Andressoo

"Rahvamaja ehitamise küsimust arutati mitmel juhatuse ja ka peakoosolekul. Et ehitamise kulusid kokku hoida, otsustatakse kõik massilised erioskusi mittenõudvad tööd teostada tasuta talgute korras: metsamaterjalide langetamine ja väljavedu saeveskisse, sealt valmismaterjal ehitusplatsile, pae väljavedu paemurrust, ehituse lammutamise ja ehituse ümbruse ehitus- ja lammutamisprahist puhastamine. Kuna laenu pole läinud korda saada, ühingu enda piletitest kogutud umbes 2000 kroonist ei piisa korraga kogu ehituse teostamiseks, otsustatakse ehitustööd vähempakkumise teel välja anda osade kaupa. Müüritöid hakkab tegema kohalik ehitusmees Eduard Oppi hinnaga Kr.7,45 kr üks ruutsüld. Ehitusprojekt on Teedeministeeriumi poolt 20, märtsil 1936 kinnitatud, nagu ehituslepingus oli ette nähtud, lõpetas E. Oppi müüritööd 15. juuniks 1936. a. Järgmisena teostab E. Oppi näitlejate ruumide ehitamise, aknalengide sissepanemise ja aknaavade raiumise hinnaga 30 senti tund. Rahvamaja uksed ja aknad valmistab Edgar Anderson. Sindlisaagija Kustas Treier saeb rahvamaja katuse jaoks sindlid hinnaga 18 senti sokk. Eesti Hardusliidu dekoraator valmistab lavasisustuse ja dekoratsioonid 1000 krooni eest. Rahvamaja saal ja lavaosa valmib 1937. a. algul. Rekordiline oli külastajate arv uue rahvamaja saali avamisel 24. veebruaril 1937. aastal - 295. Samuti oli rekordiline sissetulek - 198,92 krooni. Keskmine külastajate arv jäi umbes 200 kanti. Rahvamaja ehitamine jätkub. 1937. aasta lõpuks õnnestub saada Eesti Maapanga kaudu laenu Kr. 1500, mille arvel võib jätkata alumise korruse kõrvalruumide väljaehitamist, kuid sellestki summast ei piisa rahvamaja lõplikuks väljaehitamiseks, kuigi oli kavas rahvamaja ehitamine lõpetada 1937. aastal. Alles 1939. aasta 4. juunil teatatakse et Hardusministeerium on määranud rahvamajade ehitamisfondist Kr. 2000,00 Haimre rahvamaja ehitamise lõpetamiseks. Kuid kätte saadakse see summa 1940-ndal aastal: 26. mail nimetatud aastal otsustatakse juhatuse koosolekul laenu vastutavatel käemeestel Jaan Maasingul ja Bernhard Oppil vastavad laenu kättesaamise volikirjad notariaalselt vormistada. 1940. aastal ka rahvamaja ehitamine lõpetatakse. Niisiis suudeti rahvamaja tegelik ehitamine lõpule viia 5 aasta jooksul. Eeltööd aga, näiteks plaani valmistamine, raha kogumine algasid tunduvalt varem."

Vääramatu koht Haimre kultuuriloos on Arnold Andressool, kes pühendas end jäägitult rahvamaja tegemistesse. Rahvamaja hoone avapeol 24. veebruaril 1937. aastal esitati Agapetuse näidend "Patuoinas" Andressooga nimiosas. Pärast etendust mängis ta orkestris tantsuks viiulit. Mees oli musikaalne, mängis rahvamaja orkestrite erinevates koosseisudes ja kirjutas orkestrimeestele lugude noote. Lavastas kümneid näidendeid, mängides ise sageli peaosi. Kui 1940. aastal kehtestati nõukogude võim ja rahvamaja muutus riiklikuks asutuseks, hakkas Arnold tööle rahvamaja juhatajana. Üks aasta nõukogulikku kultuurielu möödus põhiliselt Haimre Noorrahva Ühingu poolt loodud alusel, kuigi muutusid sihid ja sisu. Kui 1940. aasta 4. veebruaril korraldati Miina Härma ja Aleksander Läte austamisõhtu kontserdiga rahvamajas, siis 8.novembril tähistati Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 23. aastapäeva piduliku aktusega. Kavas oli kõne ja näitering etendas 1905. aasta sündmusi käsitleva näidendi "Bernhard Riives". Kui 1941. aasta suvel jõudis sõda rahvamajani, läks Arnold rahvamajja oma viiuli järele. Seejärel sulgus rahvamaja uks talle 15 aastaks. Sõja-aastad vajutasid valusa pitseri Arnold Anderssoo elutööle. Äsja oli valminud rahvamaja, mille ehitamisel läbielatud raskused olid seljataha jäänud ja algama oleks pidanud kergem ja rõõmsam periood, kuid see jäi tulemata. Algas Saksa okupatsioon. Märjamaa vallavanema kohale oli seatud kolm kandidaati: Karl Tamberg, Jaan Masing ja Arnold Andressoo. Ükski neist ei nõustunud vallavanemaks hakkama. Küsimus lahendati salajase hääletamisega ning vallavanemaks sai Arnold Andressoo. 1944. aastal abiellus Arnold Liine Tammistega. 1945. aastal Andressoo vangistati – vallavanema koht tõi talle kümneaastase karistuse Arhangelski oblastis. Kinnipidamiskohas töötas ta peamiselt tislerina ja mängis seal ka orkestris.

Arnoldi elukäik pärast vangla-aastaid[muuda | muuda lähteteksti]

Arnold vabanes 1955. aastal, töötades alul Haimre koolis katlakütjana ja 1956. aasta jaanuarist "Tasuja" kolhoosis ehitusbrigadirina. Selles ametis kasutas ta oma laialdasi teadmisi ehitusküsimustes. Lugupidamist vääris ka oma autoriteedi ja aususega. Tema juhtimisel ehitati palju majandile vajalikke hooneid, nende hulgas oli suuremaks objektiks keskushoone rekonstrueerimine kannatada saanud Kasti mõisa katuse alla. Loomulikult tegi ta remonditöid ka rahvamaja ruumides. 1955. aasta detsembris oli Arnold väga üllatunud kui rahvamaja isetegevuslased tulid tähistama tema 55. sünnipäeva. Ta ilmselt luges end mahakantud inimeseks, kuid sünnipäev tõi Arnoldi tagasi rahvamajja. Juba 1956. aasta jaanuaris juhtis ta rahvamaja orkestrit, mis töötas tema juhtimisel 1967. aastani. Ta lavastas hulgaliselt näidendeid, tehes sageli kaasa väiksemates osades. Üheks edukamaks näidendiks, mis Arnoldi juhendamisel pärast vangipõlve lavale toodi, oli E. Ranneti "Haned"(1963).Selles näidendis mängisin kaasa ka mina (nooruke Eha Jaani talust). Mäletan Arnoldit muheda mehena, kes pärast päevatööd enamuse õhtuid veetis rahvamajas. See oli talle teine kodu. 1960. aastal tähistati rahvamajas avalikult ta sünnipäeva. 1969. aastal Arnoldi tervis halvenes, aasta lõpul pärast rasket haigust lahkus väärikas mees, kes oli siinsele kogukonnale rahvamaja ehitanud ja kogu hingega maja tegevuses osalenud. 1970. aasta alguses toimus avalik matusetalitus rahvamaja saalis. Arnoldi põrm puhkab Märjamaa kalmistul. 2003. aastal paigutati Haimre rahvamaja esiseinale mälestustahvli hoone tegevuse kohta ja sellele on raiutud ka Arnoldi nimi.

Kajastused Haimre rahvamajast XX sajandil[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt oli Haimre rahvamaja lava ees kaarjas orkestriava, mis ulatus poolenisti lava alla. See oli nagu Estonia teatris. Kuuekümnendatel põhjavesi tuli sisse ja uhket orkestriauku ei saadud kasutada.1938. aastal ajaleht Lääne Elu kirjutab loo "Kasti saab moodsa rahvamaja", mille alapealkirjaks "Noored töötavad rahvamaja ehitamisel tasuta". Rahvamajja olid ehitatud sisse tualettruumid, mis tolle aja kohta oli uudne. Taludel olid ju välikäimlad ja 1970. aastatel oli maal rahvamaju, kus käimla oli õues. 1967. aastal tegi "Tasuja" kolhoosi ehitusbrigaad A. Anderssoo juhendamisel rahvamajas sanitaarremondi. 1979. aastal parandati katust. Rahvamaja riietehoidu ümbritses vanasti madal kaarjas sein, mis remondi käigus ehitati kõrgemaks, lisades väikese seinaosa tahapoole, meeste WC ette. See seina osa toetas laetalasid, mis katkise katuse tõttu olid muutunud ohtlikuks. Kui plekklaed moodi tulid, olid kolhoosi ehitusmehed rahvamaja saalile plekklae paigaldanud. Tänaseks on saalil taastatud 1937. aasta lagi. Remondi käigus olid saali seinad kaetud saepuruplaadiga ja värvitud pruuniks, sama materjaliga oli kaetud ka saali põrand. Kui rahvas tantsis, siis värvitud põrandalt kerkinud tolm kattis riided kuni põlvedeni pruunika kihiga, mida andis maha kloppida. Kultuurikroonikas on eelmise sajandi kohta kirjas ainult rahvamaja sisuline tegevus, sellel sajandil on jäädvustatud kirjas ja pildis kõik, mis puudutab rahvamaja tegevust.

Meinhard Uustalu
Koduloolane Meinhard Uustalu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi käesolev kirjutis ei puuduta rahvamaja sisulist tööd, tahan siiski ära tuua meie kandi koduloolase Meinhard Uustalu ühe kokkuvõtte "Tasuja" kolhoosi ajast. "Eelneva 20 aasta jooksul on kultuuritööd tihedalt seostatud kolhoosi eluga. Muu hulgas rohkesti on tulnud koos teha näitlikku agitatsiooni. Paljude aastate jooksul on tulnud tegeleda sellega raamatukogu juhatajal Salme Kingissepal. Nii mõnigi kord valmistati plakateid, autahvleid, seina- ja välklehti kollektiivselt. Suur tähtsus on olnud rahvamaja-raamatukogu töös ülevaatuste ja sotsialistlikel kohustustel. 1949–1962 toimusid igal aastal ülevaatused, mis nõudsid isetegevuslastelt rohkesti aega ja energiat. Veelgi mitmekülgsemat kultuuritöö arendamist eeldasid sotskohustused. Meie kultuuriasutused võtsid vastu sotsialistlikud kohustused massilise kultuuritöö ja kultuuriasutuste materiaalse baasi parandamiseks. Rohkesti on olnud juttu rahvamaja ruumide mugavamaks muutmisest. Ära teha on aga vähe saadud. Hoone on vana ja talvel on raskusi isegi selle soojaks kütmisega. Rapla rajooni poolt lubatud rekonstrueerimine on aasta-aastasse edasi lükatud. Rahvamaja ümbruse korrastamine on olnud oma töötajate ülesanne; 1957. aastast on selleks korraldatud ka rida hoogtööpäevi. 1944/45 eraldati endise Kõrtsu talu põllust 1 ha rahvamajale. Sellele pidi tulema spordiväljak. Kuna aga pind oli kallakuga ja seda läbis kõrgepinge liin, siis spordiväljakuks ei olnud sobiv. Siis otsustati rajada park. 1957. aastal ümbritseti pool väljakust kuusehekiga. Istutasid õpilased koos õpetaja Evald Urvastega. Puude-põõsaste istutamine jätkus ka järgnevatel aastatel. Suuremaid hoogtööpäevi toimus 1965. aastal. Sel korral istutati üle 500 istiku. Suleti üle väljaku tekkinud autotee ning rajati see Kangru-rahvamaja vaheteed mööda. Paljud varem istutatud põõsastest-puudest on küll kuivanud; 1965. aastal istutatust enamus läksid kasvama."

Meinhard Uustalu töötas mitmel korral rahvamaja juhatajana. Rahvamaja teise korruse ainsas ruumis asus 1923. aastal algatatud raamatukogu. 1957. aastal hakkas Meinhard tegema kohalikke saateid raadio-translatsioonivõrgu kaudu. Seda kasutati ka otseseks kultuuritööks. Peale majandi uudiste edastati nende saadete raames soovikontserte ja agitbrigaadi esinemisi. Suure populaarsuse võitsid Sepa-Juku (Johannes Blumberg) satiirilised laulud. Laud aparatuuriga asus algaastatel rahvamaja teisel korrusel asuvas raamatukogu toas, seal on see praegugi eksponeeritud museaalina. Seinale on paigaldatud ka näidisena saadete kuulamiseks mõeldud nn krapp. Krapid, kujult kandilised või ümarad olid tol ajal kõigil kolhoosnikel kodus seina peal.

Rahvamaja 1999. aasta kevadel
Haimre rahvamaja sulgemine ja taasavamine[muuda | muuda lähteteksti]

Haimre rahvamajal on aastakümnete jooksul olnud mitu nime. Maja avati 1937 Kasti rahvamajana, siis alates 1945. aastast Haimre rahvamaja kuni 1. aprillini 1963, nimetus Kolhoosi klubi kuni 1. augustini 1966, edasi jälle rahvamaja kuni 1970. aastani (1,0 kohta). Kahe töötajaga maakultuurimajana töötas Haimres alates 1970. aastast kuni 1994. aasta 1. juunini, kui Märjamaa vallavalitsus sulges Haimre maakultuurimaja. Rahvamaja oli suletud 3,5 aastat. Kohalikud aktiivsed inimesed korraldasid aeg-ajalt pidusid, tuues alati vallamajast rahvamaja võtme. 1998. aastal otsustas Märjamaa vallavanem Mart Tilk rahva soovil avada maja Haimre klubina, võttes 0,5 kohaga tööle juhataja. Juhataja Ester Haud korraldas üritusi ja organiseeris majas WC-de remondi, kuid lahkus töölt sama aasta sügisel. Samal ajal koondati, hariduselt kultuuritöötaja lisaerialaga näitejuht Eha Kaljusaar, Märjamaa rahvamajast.

Haimre rahvamaja uus ärkamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eha Kaljusaar asus Haimre rahvamajja tööle 1999. aasta 1. jaanuarist. Töökohta oli vaja, kolmekümneaastane kogemuste pagas olemas, amet südamelähedane ja mis kõige tähtsam – tundis endas kohustust kodukoha rahvamaja korda teha. Hoone oli kohutavas seisus. Maja vasakpoolse osa tagakülje katuselt oli eterniitplaat alla vajunud ja selle tagajärjel laed alla kukkunud. Rahvamaja saalis oli lavaesine põrand, kunagine orkestriava liigse niiskuse tõttu läbi vajunud, peal oli katteks lauaplaat. Ahjude kütmisega oli probleeme, sest hakid olid korstnakäigud pesamaterjaliga ummistanud. Tänu kogukonna tugevale toetusele ja abile hakkas elu rahvamajas paremuse poole liikuma. Talgute abil tehti ära hulga vajalike töid, üldine majaümbruse korrastus koos prügiveoga, lavaesise endise nn orkestriava täitmine liivaga ja katmine põrandaga. Rahvamaja töötajad värvisid suvekuudel üle siseruumide seinad, kasutades selleks 67 liitrit värvi ja 15 liitrit lakki saali põranda ja lavaümbruse puhta laua katmiseks. Abimehed katsid punnlauaga lavaava ümbruse ja paigaldasid lava ette astmed.

Rahvamaja renoveerimine 2001–2007[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2000 otsustas Märjamaa vald tellida Haimre klubi renoveerimisprojekti. Projekti koostajaks osutus Reissiin OÜ Arhitektuuri ja Konstruktsioonibüroo Tallinnast (ehitusinsener Peep Rosenberg). Projekt valmis 2001. aasta veebruaris, väljamaksmisele kuulus 35 466 krooni. Projekti teostaja arvestas sellega, et säilitada majas 1937. aasta ehitusstiil.

Rahvamaja renoveerimine 2001. aastal
Rahvamaja hoone vasakpool tagant
Renoveeritud rahvamaja eestvaade
Renoveeritud rahvamaja tagavaade

2001. aastal kuulutas Märjamaa vald ehitaja leidmiseks välja konkursi, mille võitis AS Projekt E (Eero Susi) Raplast. Töid tehti juulist kuni detsembrini, nende maht oli väga suur. Rahvamaja saali vastaspoolne majaosa võeti maha kuni müürideni, kuna vahelagi oli osaliselt sisse langenud. See majaosa sai peale betoonlaed. Samuti lammutati maani WC-de puidust osa, ehitati alates vundamendist katuseni fiboplokist välisseinad, sisetööd jäid tegemata. Välja vahetati rahvamaja eesruumi laetalad. Ehitati tugev sarikakonstruktsioon kivikatuse tarvis. Maja sai uued aknad, välisuksed ja välisviimistluse. Tööde eest maksti 1 221 186 krooni.

2002. aasta sügisel toimunud valimistel ühines Märjamaa vald Märjamaa aleviga. Kuigi lubati töid jätkata, peatus renoveerimine kaheks aastaks. 2005. aasta kevadel toimub ühinenud vallas võimuvahetus. Vallavanem Eero Plamuse asemel sai vallavanemaks Mart Tilk. Tema põhimõte on jagada raha ka valla maapiirkonda. Haimre rahvamajale eraldab Märjamaa vallavalitsus 500 000 krooni pooleli jäänud renoveerimistööde jätkamiseks. Neid teeb Vexon Ehitus OÜ (Elari Toomistu). Sügiskuudel (septembris-novembris) renoveeritakse rahvamaja köök, eesruum ja kunagise korteri (kaks tuba+ köök) asemele tuleb mängude saal. Ahjud lammutatakse, ehitatakse keskküttesüsteem ja katlaruum (puuküttega katel). Keskküttesüsteemi ehitavad mehed Pärnust.

2006. aastal eraldati rahvamaja eelarvesse koristaja ruumi ehitamiseks 25 000 krooni. Sama aasta kevadel teeb töö ära majas katlakütjana töötav Leo Kaljusaar. Kuna rahvamajas on hulgaliselt töid tehtud, leiab vallavalitsus, et majanduslikult kasulikum on tuua raamatukogu Kasti külast tagasi rahvamaja hoonesse. 2006. aasta sügisel jätkas hoone renoveerimist Vexon Ehitus OÜ. Akteeritavate tööde maksumus on 299 960 krooni. Selle eest saab tehtud raamatukogu ruum, välisesik (raamatukogutoa ees), teise korruse trepikoda, lae soojustamine ja elektrivarustus. Vald eraldab raha juurde ja nii saab korda teisel korrusel asuv harjutusruum. Renoveerimisprojekti alusel ehitatakse teisele korrusele ka juhataja kabinet koos panipaigaga. 2006. aasta sügisel tehtud töödeks kulub koos käibemaksuga 454 600 krooni.

2007. aasta 24. veebruaril tähistab rahvamaja 70. aastapäeva, kus tänatakse maja poolt inimesi, kelle panus rahvamaja kaasajastamisel on märkimisväärne. 2007. aasta märtsis sai Haimre klubist uuesti Haimre rahvamaja. Sama aasta sügisel renoveeriti suur saal: seinad, uued siseuksed, taastati 1936. aastal ehitatud saalilagi, tegijaks OÜ Vexon. OÜ Madexe vahetab saali ja lava (ka tegelaste toa) elektrisüsteemi. Kogu hoonesse paigaldati automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS). Akteeritavate tööde maksumus oli 371 228 krooni. Sellega lõpevad Märjamaa valla 2005–2007 kulutused kogusummas 1 350 828 krooni. Haimre rahvamaja kordategemiseks on koos eelnevate aastatega investeeritud kokku 2 925 538 krooni.

Tänu annetajaile[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvamaja heaks on kasutatud palju annetajate abi. Esimene nimeline annetusleht on kroonikas 23.06.1999. aastast, saadud raha eest osteti 6 kilo põrandavärvi. Märtsist 2003 on annetati mälestustahvli valmistamiseks rahvamaja pargi algrajajale õpetaja Evald Urvastele. Raha laekus rohkem, Gildemann toetas ka oma panusega valmistades seinatahvli tähistamaks kohalikku hariduselu ja rahvamaja rajajat Arnold Anderssood. Mõlemad tahvlid asuvad rahvamaja seinal ja kõnetavad uudistajaid. 2007. aasta 24. veebruaril, rahvamaja 70. aastapäeva peol annetati raha rahvamaja ja raamatukogu nimetahvlitele. Annetuste abil on palju rahvamaja heaks tehtud ja siinse kogukonna sooviks on hoida oma tegutsevat rahvamaja.

Haimre Kultuuriselts[muuda | muuda lähteteksti]

Haimre rahvamaja katuse all oli küllalt vaba ruumi tegevuse laiendamiseks. Tekkis vajadus luua rahvamaja juurde kultuuriselts, mille kaudu projektide alusel raha taotleda. Selle mõtte aitas teoks teha Lokuta külas Jaagu talu ostnud linnamees ja külavanemaks valitud Mati Terestal. MTÜ Haimre Kultuuriselts põhikiri kinnitati 21.11.2010 rahvamajas toimunud koosolekul, Pärnu Maakohtu registriosakonnas tehti sissekanne 4.01.2011. Haimre Kultuuriseltsi esimeheks valiti Mati Terestal, liikmeid 30, neist 7 juhatuse liiget. 2011. a kevadel esitasime kohaliku omaalgatuse programmile (KOP) projekti "Paekiviaia taastuskoolitus", mis sai ka rahastuse. Eesmärgiks oli taastada rahvamaja ette paekiviaed nagu oli 1930. aastail.

Paekiviaia esimene talgupäev
Paekiviaed edeneb.

Hinnapakkumise materjali ja teostusega tegi Orgita Dolomiiditooted OÜ. Kui projekt rahastuse sai, lubas hinnapakkuja materjali kohale tuua, kuid tööjõu puuduse tõttu abilisi ei saadud. Kultuuriseltsi juhatus otsustas oma jõududega talgute korras hakkama saada. Esimesel talgupäeval tuli hulk inimesi koos transpordivahenditega. Töö osutus arvatust raskemaks. Esimesel päeval kulus palju aega mahamärkimisele ja alustamisele. Paekivi tuli töödelda, see kõik oli raske ja aeganõudev. Teisel ladumispäeval oli vähem abilisi, sest isiklik elu nõuab oma.

Paekiviaia põhiladujaks osutus Jaanus Reose koos poegadega. Jaanuse vanaisa Eduard Oppi oli mees, kes 1936. aastal ladus paekivist rahvamaja fassaadi kõrgeima osa ja lava taguse tegelasruumide osa. Alati oli kaks noormeest kogukonnast abiks segu tegemas ja alati oli lõunasöök. Ladumispäevi tuli kokku üheksa. Augustis sai paekiviaed valmis.

3. detsembril 2011 korraldab kultuuriselts tänuõhtu tegijaile. Õhtule kutsutakse kõik paekiviaia taastamiskoolitusel osalenud ja ka need head inimesed, kes olid varem osutanud teeneid rahvamaja heaks. Kõik kutsutud said rahvamaja pildiga kutsed ja meened. Tänamisele järgnes kohvilaud võileibade ja koogiga. Vaadati Gerda Terestali kokku pandud pildiprogrammi paekiviaia valmimisest. Tänuõhtut rahastas Märjamaa vallavalitsus. Kohalikus Märjamaa Nädalalehes kajastas Reet Saar.

Haimre muuseumituba[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta sügisel esitab Haimre Kultuuriselts Leadrile projektitaotluse "Haimre muuseumituba". Põhjuseks vajadus päästa suletava Haimre kooli kõrvalhoonest alates 19.sajandi lõpust kuni senise ajani ulatuvad kohalikku haridus- ja kultuurielu kajastavad materjalid.

Kool suletakse 1.09.2012. Projekt saab rahastuse. Muuseumituba ehitatakse rahvamaja teisele korrusele katuse alla. Tööd teeb Vexon Ehitus OÜ ajavahemikus 16. aprillist 16. juulini 2012.

1. aprillil 2012 esitakse KOP-ile kultuuriseltsi projektitaotlus "Arhiivikapid Haimre muuseumitoale". Raha eraldati ja kapid telliti aktsiaseltsist AJ Tooted. Augusti keskel jõudsid äsja valminud muuseumituppa arhiivikapid.

Haimre Põhikooli muuseumitoa varamuhoidja Aino Miti poolt korrastatud ja aastaid täiendatud museaalid, leidsid uue koha rahvamaja katuse all. Tänu kultuuriseltsi poolt esitatud rahataotlusprojektide rahastamisele päästeti kohaliku haridus- ja kultuuriloo materjalid, mis kõnetavad eelkõige kohalikku kogukonda.

Tantsupõranda ehitus pargis
Tantsupõrand. Taamal rahvamaja
Ettevõtmised rahvamaja pargis[muuda | muuda lähteteksti]

Suvepidude korraldamiseks on rahvamaja kõrval park. "Teeme ära" talgutega on pargis tehtud meeste abi vajavaid töid. Samuti on korrastatud masinate ja meeste abil Järgküla teeäär ja muid tegemisi rahvamaja ümbruses. Aastaid mõlgutati mõtteid ehitada parki väikese laululava ette tantsupõrand. 2014. aasta sügisel ja 2015. aasta kevadel esitati kultuuriseltsi poolt KÜSK-ile projekt "Tantsupõrand külaplatsile". Raha ei õnnestunud saada.

2015. aasta kevadel otsustavad kultuuriseltsi juhatuse esimees Mati Terestal, kogukonnas ehitusmasinaid omav Ruttar Marrandi ja ehitusmees Margus Jago-Jaagu ehitada kevadel tantsupõrand kogukonna abiga. Haimre Kultuuriseltsi arvel oli liikmemaksudest ja annetustest laekunud piisavalt raha, et tellida Paliverest immutatud puitmaterjal. Vahepeal läks käiku ka kultuuriseltsi kontol olnud puutumatu raha – annetused Haimre kooli raamatu avaldamiseks –, sest lisaraha tantsupõranda ehitamiseks tuli leida. Tänu kohalikele OÜ-dele, annetajaile ja tantsupõranda avaõhtul osalejate toetusele said kõik võlad ja kulud kaetud.

Tööd tehti neljal nädalavahetusel. Ruttar Marrandi kaasas töömehi, kõik kohalikud, enamus noored. Laupäeva õhtul käidi rahvamajas peol, pühapäeval oldi pargis tantsupõranda ehitusel abiks. Mati ja Ruttari poolt oli talgutoit ja jook. Mati, Ruttar ja Margus on rahvamajas igakuised peolkäijad ja rahvamaja tänas neid Adograafist tellitud plastkaardiga: VABAPÄÄSE Haimre rahvamaja peoõhtutele 01.09.2015 – 01.09.2017 2016. aastal rahastas Märjamaa vald statsionaarse elektrikilbi paigaldamist parki tantsupõranda juurde. Samal 2016. aasta augustis toimus Märjamaa Folgi raames korraldatud eesti-flaami pulmapidu siinses pargis, mida kajastas ka KANAL2.

2017. aasta 24. veebruaril tähistas Haimre rahvamaja 80. aastapäeva. 2018. aasta mais paigaldati Haimre rahvamaja katusele tuulelipp kukega – Eesti Vabariik 100 – kingitus igasse külasse, millel aastaarv 1873. Aastaarv näitab samal kohal algselt tegutsenud Järgküla kõrtsi. Kogukonna poolt annetatud raha eest valmistas tuulelipu ja paigaldas rahvamaja katusele Karmo Kaljusaar.

Tuulelipp Haimre rahvamaja katusel. Autor Karmo Kaljusaar

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]