Hagar Hirmus

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.

"Hagar Hirmus" on koomiks, mis esimest korda ilmus veebruaris 1973. Üldse on seda koomiksit avaldatud 1900 ajalehes 58 riigis ja 13 keeles. "Hagar Hirmus" on humoorikas koomiks, mis räägib skandinaavia viikingitest. Koomiksi algne autor oli Dik Browne. Pärast tema surma teeb "Hagar Hirmsat" edasi tema poeg Chris Browne. 2010. aastal valmis Hagar Hirmsast ka film.

Tegelased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hagar Hirmus – koomiksi peategelane Hagar Hirmus on viikingipealik, kes elab lihtsas talumajas koos oma naise Helga ja kahe lapsega. Hagaril on üsna ebatervislikud eluviisid: ta sööb lõputul hulgal ja istub tihti kõrtsis õllekannu taga. Hagar on ka üpris räpakas ja jätab kõik majapidamistööd oma naise teha. Oma nime sai ta sellest, et tema ema kutsus teda lapsena sedasi. Hagar on viikingite pealik, sest tal on sarved kiivri peal. Oma salgaga teeb ta rüüsteretki Inglismaale ja Prantsusmaale, kus ta vallutab kindlusi ja peab lahinguid. Hagar kannab alati valget särki ja selle peal karunahka. Peas on tal alati kiiver ja kogu ta nägu on punase habemega kaetud. Hagar on kirjaoskamatu.

Helga Hirmus – Hagari naine. Ta on hea kokk, kuigi peab kannatama Hagari mitte kuigi täpse õhtusöögile jõudmise all. Ta on tark ja töökas naine ning võitleb pidevalt oma mehe halbade eluviisidega. Helgale meeldivad poeskäigud ja kuldesemed, mida Hagar rüüsteretkedelt toob. Erinevalt oma mehest oskab ta kirjutada ja lugeda.

Honi Hirmus – Hagari ja Helga teismeline tütar. Tema hea väljanägemise tõttu on tal palju kavalere, neist enamik muusikud, kelle laulud Honile meeldivad, kuid keda ta isa niivõrd palju ei armasta. Erinevalt oma emast ei tee ta majapidamistöid eriti hea meelega ja tema söögitegemine pole ka just parim. Ta kannab soomustega kleiti.

Hamlet Hirmus – Hagari ja Helga umbes 10-aastane poeg. Ta on palju lugenud ja pisut nohiklik. Ta peab tihti tõrjuma oma sõpra Herniat, kes on temasse ilmselgelt armunud. Hamletil on sarnaselt Hagarile punased juuksed ja ta kannab karunahka. Ta küsib oma isalt tihti elu filosoofiliste küsimuste kohta ja Hagar vastab neile oma väärtushinnangute järgi.

Aadu Õnnelemb – Hagari parim sõber ja asetäitja rüüsteretkedel. Ta võtab elu üpris lihtsalt ja võib vahepeal tunduda veidi tobukeselik. Aadu on kindlusele tormi joostes või laevaga sõites alati Hagari kõrval. Aadu kannab punast maani ulatuvat mantlit. Aadu Õnnelemb on vallaline.

Dr Zook – Hagari arst. Dr Zook on veidi ebakompetentne. Ta proovib jõuetult võidelda Hagari kaaluprobleemide ja joomisega. Dr Zook kannab kapuutsiga mantlit, kust ta nägu välja ei paista.

Hagari ämm – Helga ema ei ole Hagariga eriti heades suhetes. Tal on kiivri küljes põdrasarved.

Helga vanaisa – täielikult halli habemesse kasvanud vanamees. Hoolimata oma east, meeldivad talle ikka noored tüdrukud. Näiteks palub ta Hagaril rüüsteretkedelt tuua pudeli 20-aastast viskit... ja 20-aastase baaridaami seda serveerima.

Snert – Hagari koer. Ta on valge-pruunikirju ja ka temal (nagu teistel Hagari pereliikmetel) on kiiver peas. Ta kipub laualt toitu nuruma.

Vend Olav – Hagari naabruskonna ristiusu levitaja, kes tahab Hagarit võõrutada halbadest kommetest, kuid tal pole selles erilist edu.

Hagar Hirmus ja teised tegelased ei vanane.

Toimumiskoht ja ajaloolised ebatäpsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ei ole selge, kus piirkonnas (riikideks ei saa viikingiaegset Skandinaaviat jagada) Hagar elab, kuid arvatavasti jääb see tänapäevase Norra aladele, sest koomiksites võitleb Hagar tihti rootslastega ja enamus tema rüüsteretki toimuvad Inglismaale ja Prantsusmaale, kuhu Norrast oli lihtsam jõuda.

Koomiksis esineb ajaloolisi ebatäpsusi, näiteks:

  • tegelikkuses ei kandnud viikingid kunagi kiivritel sarvi;
  • Hagar käib pere ja salgaga tihti restoranis, kuigi neid polnud viikingiajal olemas;
  • Hagari vastasteks on tihti raudrüüs rüütlid, kuigi täisraudrüü arenes välja sajandeid hiljem;
  • samutid olid kindlused sel ajal enamasti puust, kuid koomiksis on need alati kivist.