Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus

Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus on EAÕK kogudus Haapsalus.

Kogudus asutati 1.sept.1836.a.[muuda | muuda lähteteksti]

Kirik ehitati valmis ühe aastaga ja pühitseti 21.juulil 1852.a.

Algusaegadel koosnes kogudus kohalikest ülikutest, kaupmeestest ja sõjaväelastest. Vähehaaval hakkas kogudusega liituma ka eesti soost rahvast.

1896.a. ehitati Haapsalu Vanale Kalmistule kabel, mis ehitati peagi ümber abikirikuks.

Koguduse jumalateenistused toimusid eesti ja kirikuslaavi keeles.

1964.a. peakirik suleti ja muudeti laoks. Vähene kogudus kolis ümber Aleksander Nevskile pühitsetud abikirikusse, kus teeniti kuni 1993.a. Sel aastal toimus EAÕK taasregistreerimine ja osa kogudusest otsustas taastada ajaloolise Maria-Magdaleena koguduse EAÕK alluvuses. Esimene jumalateenistus peeti tagastatud kirikus 1994.a. jaanuaris.

Kuna 1985.a. oli laona kasutusel olev peakirik antud Seitsmenda Päeva adventistide kogudusele, siis asuti nüüdsest kirikut jagama. Alles 2001.a. lahkus adventkogudus oma uude palvemajja ja õigeusukogudus sai kiriku oma käsutusse.

Värskelt moodustatud kogudusel puudus oma vaimulik ja esimesed kaks aastat teenis kogudust ülempreester Emmanuel Kirss

1996.a. pühitseti koguduse preestriks Aleksander Aivar Sarapik ja diakoniks Platon Jüri Ilves

1997.a. augustis pühitseti diakon Platon koguduse preestriks nimega Jüri.

Tagastatud kirik oli tühi, s.t. polnud ikoone, ikonostaasi ega muid tarvikuid. Esimese asjana ehitati altarilaud ja mõned kaldlauakesed. Järgnevalt toodi 1998.a.Suure-Jaani õigeusukirikust ära ikonostaas, mis korrastati ja paigaldati. Nii hakkas kirik vähehaaval võtma traditsioonilist ilmet.

Tänaseks on kogudusel korras kirik traditsioonilise sisu ja välimusega. Kogudus on kasvamas.

Koguduse kasutuses on kaks maja. Ühes neist elas lapsena tuntud kunstnik ja raamatuillustraator Ilon Wikland (Pääbo). Praegu elab majas preester.

Teine maja on kasutusel kogudusemajana.

1.2.1836-1850 preester Joann Tihomirov, Maria-Magdaleena koguduses õigeusu kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonnas
25.3. 1850-1854 pr.Aleksei Moltšanov
17.5.1854-11.5.1857 pr.Pavel Svitkin
11.5.1857- 1865 pr.Vladimir Tihonravov
30.10.1865- 31.12.1873 pr.Vassili Kamenev
31.1.1874-14.1.1879 pr.Karp Tiisik
31.12.1878- 1880 pr.Aleksander Mutovozov
4.7.1880- 21.4.1888 pr.Nikolai Poletajev
5.51888-7.9.1896 pr.Nikolai Leisman
7.9.1896-20.5.1898 pr.Peeter Sõrkovski
22.6.1898-1907 pr.Aleksander Bežanitski
21.12.1907-20.8.1918 pr.Dimitri Dubkovski
1918-1.2.1919 pr.Joann Jaanus
1.2.-13.4.1919 pr.Karp Eberling
13.4.1919-8.11.1920 pr.Karp Ustav, Maria-Magdaleena koguduses Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus
10.1.1921-28.3.1923 pr.Dimitri Dubkovski
21.8.1923-sept.1944 pr. Jakob Mutt (†2.5.1948 Rootsis)
12.8.1928 -13.12.1934 pr.Joann Männik
1.10.1944 -11.5.1946 pr.Julius Niinemets
13.9.1946-26.2.1948 pr.Joann Meltsaar
8.2.1948-1951 pr.Vjatšeslav Jakobs
1.10.1951-15.9.1956 pr.Aleksander Tarkmees
15.9.1956-20.6.1962 pr.Theodor Bleive
20.6.1962-1.7.1964 pr.Vladimir Kaseküli
1.7.1964-sulgemiseni 08.1966 pr.Konstantin Kaus
Kiriku taasavamisest alates teenisid:
2004 - 2006 üpr. Emmanuel Kirss
7.4.1996-24.8.1997 pr.Aleksander Sarapik
24.08.1997 - 1.09.2002 pr. Jüri Ilves
1.09.2002 - 1.08.2004 pr. Mattias Palli
Alates 2.08.2004 pr. Jüri Ilves
Koguduses teeninud diakonid:
25.1.1858-22.8.1874 Nikolai Utkin
24.3.1891-15.6.1896 Andrei Liik
1.7.1896- 27.11.1932 Andrei Jürisson
7.4.1996- 22.8.1997 Platon(Jüri) Ilves

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]