Mine sisu juurde

Gustav Sergo & Ko

Allikas: Vikipeedia

Gustav Sergo & Ko (ka G. Sergo & Ko) oli Eesti reeder, mis tegeles eelkõige reisilaevandusega[1].

Ühingu peaosanik ja direktor oli Gustav Sergo[viide?] koos Rudolf Sergo (1897–1942), Bernhard Sergo (1911–1963) ja Mihkel Sergoga (1878–1954). Laevakompanii põhialuse moodustas Sergode suguselts eesotsas Johannes Sergo poja Gustaviga, peale selle kuulusid kompaniisse viimase kaks venda Rudolf ja Mihkel Sergod ning Hans Sergo poeg Bernhard Sergo. Kompaniis olid osanikud veel Hiiumaa mees Johannes Koor, Ulrich Alguist Noarootsist ja Haapsalu mehed Aleksander Läntsi, Erich Wast ja Johannes Tammekänd.

1925. aastal ostis ühing Gustav Sergo & Ko esimese laeva - 8000-tonnise aurulaevaVendlus", mis aga varsti uppus[1]. 1927. aastal osteti juba 600-tonnine aurik „Valve"[2], millega aeti äri 1929. aastani, kuni laev maha müüdi. 1930. aastal ostis ühing Taanist 2 väikest jääklassiga aurikut (Gustav ja Rudolf), mis hakkasid sõitma Väinamerel[1]. 1930. aasta novembris alustas aurik Gustav Rohuküla–Heltermaa laevaliinil.[3] ja aurik Rudolf Virtsu ja Kuivastu liinil.

Tegevusloa sai laevakompanii Veeteede Valitsuselt. Ühingul oli mandril kolm töötajat.[3]

Aurik Rudolf hakkas sõitma Virtsu–Kuivastu laevaliinil, mille piletihind oli 60 senti. 1933. aastal langetas ühing Virtsu–Kuivastu laevaliini piletihinda 30 sendile. Aurikule Rudolfi pileti ostnu sai kapten Mihkeli loal kruusi õlut tasuta. Konkurentsi tõttu müüs Balti Päästeselts ühingule laeva Polaris. Ühing ristis laeva Viireksks. Pärast laeva ostu tõstis ühing Virtsu-Kuivastu liini hinna 75 sendile ning lõpetati tasuta õlle pakkumine.[3]

1932. aastal osteti juurde kaks uut aurikut — „Hansi" ja „Juku", ning uute laevaliinidena avati ühendused Kärdla, Sõrve, Orisaare, Triigi ja Kuressaare–Tallinna laevaliinil.

Ühingule kuulus reisiaurik Ruhno, mis sõitis alates 1930. aastate keskelt maist septembrini liinil Tallinn-Haapsalu-Kuivastu-Pärnu-Riia-Stockholm. Lisaks on ühing käitanud liine Tallinn-Helsingi, Tallinn-Visby-Kopenhaagen, Tallinn-Heltermaa-Orissaare-Triigi-Sõru-Orjaku, Tallinn-Käsmu/Võsu-Sillamäe-Narva Jõesuu-Narva.[4] 1935. aastal osteti kaubaaurik „Hiiula", mis sõitis välissadamate vahel. Reisiaurikuga „Aegna", asuti soomlastega võistlema Tallinn-Helsingi laevaliinil. Võistlus lõppes sellega, et käiku jäi vaid Sergode "Aegna" ja soomlaste aurik „Suomi".

1936. aastaks oli ühingul 5 liini- ja 2 tramplaeva[1]. 1936. aastal osteti juurde reisiaurikud Kumari ja Ruhno, mis suvekuudeks pandi liinile Stockholm-Haapsalu-Pärnu-Riia. 1938. aastal sõitis Ruhno Tallinn-Kopenhaageni laevaliinil, Kumari aga Narva-Kotka laevaliinil.

1937. aastal ostis ühing Gustav Sergo & Ko majandusraskustesse sattunud laevaühingu Balti Päästeselts koos kõigi laevadega[5], sh. Kassari, Eestimaa, Grenen, Dagmar, Endla, Beta jt.

Enne 1940. aastat kuulus ühingule 16 laeva.[3]: Abruka, Aegna, Gustav, Hiiula, Juku, Kessu, Rudolf, Ruhno, Sõmeri, Vaindlo, Vilsandi, Viire, Vohi, Priidik[6]. 1940. aastal ühing natsionaliseeriti[1]. Pärast II maailmasõda tegutses ühing veel mõnda aega Rootsis kaubaveonduses[1].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]