Groningeni ülikool
Groningeni ülikool (hollandi keeles Rijksuniversiteit Groningen, lühendatult RUG) on avalik-õiguslik ülikool Hollandi põhjaosas Groningeni linnas.[1] Ülikool asutati 1614. aastal, mis teeb temast Leideni ülikooli järel vanuselt teise kõrgharidust andva õppeasutuse Madalmaade kuningriigis.[2] Groningeni ülikoolis on õppinud hollandi esimene naissoost õpilane (hiljem ka õppejõud) Aletta Jacobs, riigi esimene astronaut Wubbo Ockels ja Euroopa Keskpanga esimene president Wim Duisenberg.[3]
Groningeni ülikool on rahvusvaheliselt tuntud, kuuludes saja parima ülikooli hulka mitme tunnustatud järjestuse alusel.[4]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Provintsi kolledž (1614–1815)[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Enne ülikooli asutamist oli Groningeni linn juba haridusega seotud, peamiselt seal tegutseva ladina kooli tõttu, mis oli tuntud terves Euroopas. Kõrgharidusele pani aluse kohaliku provintsi valitsus, kes asutas 23. augustil 1614 Groningeni ülikooli. Algusaegadel oli õppeasutuses kõigest kuus professorit ja neli teaduskonda: õigus-, arsti-, filosoofia- ja usuteaduskond. Ülikooli esimene rektor oli saksa päritolu Ubbo Emmius, õpilasteks võeti vastu üksnes mehi, kes pidid olema läbinud ka ladinakeelse algõppe. Õppeasutuse õppekeel oli ladina keel, see jäi püsima kuni 1876. aastani.[5]
Ülikooli pidev areng kestis pea 200 aastat. 19. sajandi alguse ebastabiilne poliitiline olukord tõi aga kaasa probleeme, mistõttu vähenes märgatavalt välismaiste õppurite arv. See pidurdas omakorda ka ülikooli enda teaduslikku uurimistegevust, mis viis mingil määral taandarenguni.[5]
Riigikolledž (1815–1876)[muuda | muuda lähteteksti]
Madalmaade kuningriigi loomisega 1815. aastal sai senisest provintsi kolledžist riiklik õppeasutus, mis tõi kaasa uute teaduskondade avamise. Varasemast filosoofiateaduskonnast tehti neli uut: kunstid, filosoofia, matemaatika ja füüsika. Kuigi õpilaste arv oli suurenemas, ei olnud ülikooli tulevik kuigi kindel.[6]
Sajandi keskpaigas rajati uus uusklassitsistlikus stiilis peahoone. Samuti valmisid 19. sajandil botaanikaaed, väike haigla ning keemialaboratoorium. Idee ülikoolihaigla loomiseks andis meditsiiniprofessor Evert Jan Thomassen à Thuessink, kes nägi selles haridust ja tervishoidu ühendavat lüli.[6]
Teaduskonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Groningeni ülikoolis on kokku 11 teaduskonda, millest kümme asuvad ülikoolilinnas. Eraldiseisev teaduskond Fryslâni kampus (hollandi keeles Campus Fryslân) paikneb Leeuwardenis, mis jääb Groningenist ligikaudu 60 kilomeetrit lääne poole. Antav haridus on mitmekülgne ning suur osakaal on ingliskeelsetel õppekavadel.[7] Esindatud on nii humanitaar-, sotsiaal- kui ka reaalteadused.[8]
Teaduskonnad on komplekssed üksused, mis koosnevad haridusele ja teadustööle orienteeritud institutsioonidest. Kõik teaduskonnad annavad õpet bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Samuti on loodud võimalused vahetusüliõpilastele.[7]
Majandus ja ärindus[muuda | muuda lähteteksti]
Majanduse ja ärinduse teaduskonnas (hollandi keeles Faculteit Economie en Bedrijfskunde) leidub mitmekesiseid õppekavasid majanduse valdkonnas, enamik on ingliskeelsed. Olulisel kohal on koostöö rahvusvaheliste partnerülikoolidega.[9]
Käitumis- ja sotsiaalteadused[muuda | muuda lähteteksti]
Käitumis- ja sotsiaalteaduste teaduskond (hollandi keeles Faculteit Gedrags- en Maatschappijwetenschappen) keskendub inimeste koostoimimisele ja käitumismustritele. Peamised tegevusvaldkonnad on psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, kasvatusteadused ja õppemetoodika. Bakalaureuseastme õppekavad on peaaegu eranditult hollandi keeles, magistriõppes on ingliskeelsete programmide osakaal suurem.[10]
Kunstid[muuda | muuda lähteteksti]
Kunstide teaduskond (hollandi keeles Faculteit der Letteren) asub Groningeni südalinnas ning paistab silma laialdase tegevusvaldkonnaga, andes haridust bakalaureuseõppes 16 ja magistriõppes enam kui 40 õppekaval, millest paljud on ingliskeelsed. Teemade ring on lai: arheoloogia, kultuur, ajalugu, rahvusvahelised suhted, ajakirjandus, keeled ja kirjandus, lingvistika.[11]
Teoloogia ja religioon[muuda | muuda lähteteksti]
Teoloogia- ja religiooniteaduskond (hollandi keeles Faculteit Godgeleerdheid en Godsdienstwetenschap) Groningeni ülikoolis on kvaliteetse õppe ja teadustöö tõttu tunnustatud terves Euroopas. Olulisel kohal on ajaloolised, kultuurilised, usulised ja ühiskondlikud väärtused. Samuti pühendutakse rahvusvaheliste võrgustike loomisele.[12]
Meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]
Meditsiiniteaduskonnale (hollandi keeles Faculteit Medische Wetenschappen) Groningeni ülikoolis pandi alus ülikooli loomisega samal aastal, mistõttu on ta vanuselt teine omasugune Madalmaades. Alates 1797. aastast sai alguse tihe koostöö Groningeni ülikooli haiglaga, see kestab tänapäevani (haigla praegune nimetus on tervisekeskus). Enamik õppekavadest on hollandikeelsed.[13]
Õigusteadus[muuda | muuda lähteteksti]
Õigusteaduskond (hollandi keeles Faculteit Rechtsgeleerdheid) Groningeni ülikoolis on Madalmaade üks vanimaid ja suurimaid omasuguste seas, andes haridust juba pea 400 aastat. Siseriiklikule õigusteadusele orienteeritud programmid on hollandi keeles. Rahvusvahelise suunitlusega õppekavad on vastukaaluks ingliskeelsed.[14]
Ruumiteadused[muuda | muuda lähteteksti]
Ruumiteaduste teaduskond (hollandi keeles Faculteit Ruimtelijke Wetenschappen) on ainuke omalaadne Madalmaades ning võrreldes paljude teistega väiksem, andes bakalaureuse tasemel haridust kahel ja magistriõppes seitsmel baasõppekaval, millest peaaegu kõik on ingliskeelsed. Peamine temaatika on geograafia, demograafia ja ruumiplaneerimine.[15]
Loodusteadused ja inseneeria[muuda | muuda lähteteksti]
Loodusteaduste ja inseneeriateaduskonna (inglise keeles Faculty of Science and Engineering) tegevusraadius on lai, mida näitab õppekavade arv bakalaureuse- ja magistriõppes, vastavalt 14 ja 26. Kolm olulisemat valdkonda on loodusteadused ja tehnoloogia, eluteadused ning samuti infotehnoloogia.[16]
Filosoofia[muuda | muuda lähteteksti]
Filosoofiateaduskond (hollandi keeles Faculteit Wijsbegeerte) on samuti rahvusvaheliselt tunnustatud ning asub Groningeni kesklinnas. Õpilaste ja õppekavade poolest (bakalaureuseõppes seitse ja magistriõppes kaks) on tegemist suhteliselt väikese teaduskonnaga.[17]
Groningeni ülikooli kolledž[muuda | muuda lähteteksti]
Groningeni ülikooli kolledž (inglise keeles University College Groningen) on eraldiseisev teaduskond, millele pandi alus alles 2014. aastal. Teaduskond on orienteeritud vabadele kunstidele. Eristatakse kolme suunda: loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused. Oluline roll on haridustee kujundamisel ja ühiskondlikel väärtustel.[18]
Fryslâni kampus[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Fryslâni kampus (inglise keeles Campus Fryslân) on samuti omaette teaduskond ning ühtlasi ainuke, mis ei asu Groningenis, vaid Leeuwardenis. Teaduskonda iseloomustab multidistsiplinaarsus, mistõttu on käsitletavate teemade ring lai, ulatudes õigusteadusest ärinduse ja turismini.[19]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Profile". Vaadatud 17.03.2021.
- ↑ "Top Universities in the Netherlands". Vaadatud 17.03.2021.
- ↑ "Destination Guides. Study in Netherlands". Vaadatud 17.03.2021.
- ↑ "Position in international rankings". Vaadatud 17.03.2021.
- ↑ 5,0 5,1 "Provincial College 1614-1815". Vaadatud 07.05.2021.
- ↑ 6,0 6,1 "State College 1815-1876". Vaadatud 10.05.2021.
- ↑ 7,0 7,1 "Key figures". Vaadatud 18.03.2021.
- ↑ "Faculties". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Economics and Business". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Behavioural and Social Sciences". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Arts". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Theology and Religious Studies". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Medical Sciences". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Law". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Spatial Sciences". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Science and Engineering". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Faculty of Philosophy". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "University College Groningen". Vaadatud 20.03.2021.
- ↑ "Campus Fryslân". Vaadatud 20.03.2021.