Groningeni Ülikool

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Groningeni Ülikooli peahoone

Groningeni Ülikool (hollandi keeles Rijksuniversiteit Groningen, lühendatult RUG) on avalik-õiguslik ülikool Hollandi põhjaosas Groningeni linnas.[1] Ülikool asutati 1614. aastal, mis teeb temast Leideni Ülikooli järel vanuselt teise kõrgemat haridust pakkuva õppeasutuse Hollandis.[2] Ühtlasi seostatakse ülikooliga hollandi esimest naissoost õpilast ja õppejõudu ning riigi esimest astronauti ja esimest Euroopa Keskpanga presidenti. [3]

Groningeni ülikool on rahvusvaheliselt tuntud, kuuludes saja parima ülikooli hulka mitme tunnustatud järjestuse alusel. [4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Provintsi kolledž (1614–1815)[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene rektor Ubbo Emmius

Enne ülikooli asutamist oli linn hariduse vallas tegev juba varem, peamiselt tänu seal tegutseva ladina kooli tõttu, mis oli tuntud terves Euroopas. Kõrgharidusele pani aluse Groningeni Ülikooli asutamine 23. augustil 1614 kohaliku provintsi valitsuse poolt. Algusaegadel oli õppeasutuses kõigest 6 professorit ja 4 teaduskonda: õigusteadus, meditsiin, filosoofia ja teoloogia. Esimeseks rektoriks sai saksa päritolu Ubbo Emmius ning õpilasteks võeti vastu üksnes mehi, kes pidid olema läbinud ka ladinakeelse algõppe. Õppeasutuse õppekeel oli ladina keel, mis jäi püsima kuni 1876. aastani. [5]

Ülikooli püsiv arenguperiood kestis pea 200 aastat. 19. sajandi alguse ebastabiilne poliitiline olukord tõi aga kaasa probleeme, mistõttu vähenes märgatavalt välismaiste õppurite arv. See pidurdas omakorda ka ülikooli endapoolset teaduslikku uurimist, mis viis mingil määral taandarenguni. [5]

Riigikolledž (1815–1876)[muuda | muuda lähteteksti]

Hollandi Kuningriigi loomisega 1815. aastal sai senisest provintsi kolledžist riiklik õppeasutus, mis tõi kaasa uute teaduskondade avamise. Varasemast filosoofia teaduskonnast tehti neli uut: kunstid, filosoofia, matemaatika ja füüsika. Kuigi õpilaste arv oli suurenemas, ei olnud ülikooli tulevik kuigi kindel. [6]

Sajandi keskpaigas rajati uus uusklassitsistlikus stiilis peahoone. Samuti valmisid 19. sajandil botaanikaaed, väike haigla ning keemia laboratoorium. Idee ülikoolihaigla loomiseks andis meditsiini professor Evert Jan Thomassen à Thuessink, kes nägi hariduse ja tervishoiu ühendavat lüli. [6]

Teaduskonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Groningeni Ülikoolis on kokku 11 teaduskonda, millest 10 asuvad ülikoolilinnas. Eraldiseisev teaduskond Fryslâni kampus (hollandi keeles Campus Fryslân) paikneb Leeuwardenis, mis jääb Groningenist ligikaudu 60 kilomeetrit lääne poole. Pakutav haridus on mitmekülgne ning suur osakaal on ingliskeelsetel õppekavadel. [7] Esindatud on nii humanitaar-, sotsiaal- kui ka reaalteadused. [8]

Teaduskonnad on komplekssed üksused, mis koosnevad haridusele ja teadustööle orienteeritud institutsioonidest. Kõik teaduskonnad pakuvad õpet bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Samuti on loodud võimalused vahetusõpilastele. [7]

  • Majandus ja ärindus

Majanduse ja ärinduse teaduskonnas (hollandi keeles Faculteit Economie en Bedrijfskunde) pakutakse mitmekesiseid õppekavasid majanduse valdkonnas, millest enamik on ingliskeelsed. Olulisel kohal on koostöö rahvusvaheliste partnerülikoolidega. [9]

  • Käitumis- ja sotsiaalteadused

Käitumis- ja sotsiaalteaduste teaduskond (hollandi keeles Faculteit Gedrags- en Maatschappijwetenschappen) keskendub inimeste koostoimimisele ja käitumismustritele. Peamisteks tegevusvaldkondadeks on psühholoogia, sotsioloogia, pedagoogika, kasvatusteadused ja õppemetoodika. Bakalaureuse astme õppekavad on peaaegu eranditult hollandi keeles, magistriõppes on ingliskeelsete programmide osakaal suurem. [10]

  • Kunstid

Kunstide teaduskond (hollandi keeles Faculteit der Letteren) asub Groningeni südalinnas ning paistab silma laialdase tegevusvaldkonnaga, pakkudes bakalaureuseõppes 16 ja magistriõppes enam kui 40 erinevat õppekava, millest paljud on ingliskeelsed. Teemade ring on lai: arheoloogia, kultuur, ajalugu, rahvusvahelised suhted, ajakirjandus, keeled ja kirjandus, lingvistika. [11]

  • Teoloogia ja religioon

Teoloogia ja religiooni teaduskond (hollandi keeles Faculteit Godgeleerdheid en Godsdienstwetenschap) Groningeni Ülikoolis on kvaliteetse õppe ja teadustöö tõttu tunnustatud terves Euroopas. Olulisel kohal on ajaloolised, kultuurilised, usulised ning ühiskondlikud väärtused. Samuti pühendutakse rahvusvaheliste võrgustike loomisele. [12]

  • Meditsiin

Meditsiiniteaduskonnale (hollandi keeles Faculteit Medische Wetenschappen) Gronigeni Ülikoolis pandi alus ülikooli loomisega samal aastal, mistõttu on ta vanuselt teine omasugune Madalmaades. Alates 1797. aastast sai alguse tihe koostöö Groningeni Ülikooli haiglaga, mis kestab tänase päevani (praegune nimetusega tervisekeskus). Enamik õppekavadest on hollandikeelsed. [13]

  • Õigusteadus

Õigusteaduskond (hollandi keeles Faculteit Rechtsgeleerdheid) Groningeni Ülikoolis on Madalmaade üks vanimaid ja suurimaid omasuguste seas, pakkudes haridust juba pea 400 aastat. Siseriiklikule õigusteadusele orienteeritud programmid on hollandi keeles. Rahvusvahelise suunitlusega õppekavad on vastukaaluks ingliskeelsed. [14]

  • Ruumiteadused

Ruumiteaduste teaduskond (hollandi keeles Faculteit Ruimtelijke Wetenschappen) on ainuke omalaadne Madalmaades ning võrreldes paljude teistega väiksem, pakkudes bakalaureuse tasemel 2 ja magistriõppes 7 baasõppekava, millest peaaegu kõik on ingliskeelsed. Peamiseks temaatikaks on geograafia, demograafia ja ruumiplaneerimine. [15]

  • Loodusteadused ja inseneeria

Loodusteaduse ja inseneeria teaduskond (hollandi keeles Faculty of Science and Engineering) tegevusraadius on lai, mida näitab õppekavade arv nii bakalaeruse- kui magistriõppes, vastavalt 14 ja 26. Kolm olulisemat valdkonda on loodusteadused ja tehnoloogia, eluteadused ning samuti infotehnoloogia. [16]

  • Filosoofia

Filosoofiateaduskond (hollandi keeles Faculteit Wijsbegeerte) on samuti rahvusvaheliselt tunnustatud ning asub Groningeni kesklinnas. Õpilaste ja pakutavate õppekavade poolest - bakalaureuseõppes 7 ja magistriõppes 2 - on tegemist suhteliselt väikese teaduskonnaga. [17]

  • Groningeni Ülikooli Kolledž

Groningeni Ülikooli Kolledž (inglise keeles University College Groningen) on eraldiseisev teaduskond, millele pandi alus alles 2014. aastal. Teaduskond on orienteeritud vabadele kunstidele. Eristatakse 3 erinevat suunda: loodusteadused, sotsiaalteadused ja humanitaarteadused. Oluline roll on haridustee kujundamisel ja ühiskondlikel väärtustel. [18]

  • Fryslâni kampus
Fryslâni kampus Leeuwardenis

Fryslâni kampus (inglise keeles Campus Fryslân) on samuti omaette teaduskond ning ühtlasi ainuke, mis ei asu Groningenis, vaid Leeuwardenis. Teaduskonda iseloomustab multidistsiplinaarsus, mistõttu on käsitlevate teemadering lai, ulatudes õigusteadusest ärinduse ja turismini. [19]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Profile". Viimati uuendatud 25.05.2020. Vaadatud 17.03.21.
  2. "Top Universities in the Netherlands". Vaadatud 17.03.21.
  3. "Destination Guides. Study in Netherlands". Vaadatud 17.03.21.
  4. "Position in international rankings". (Viimati uuendatud 23.02.2021). Vaadatud 17.03.21.
  5. 5,0 5,1 "Provincial College 1614-1815". Vaadatud 07.05.2021.
  6. 6,0 6,1 "State College 1815-1876". Vaadatud 10.05.2021.
  7. 7,0 7,1 "Key figures". (Viimati uuendatud 30.10.2020). Vaadatud 18.03.21.
  8. "Faculties". Vaadatud 20.03.21.
  9. "Faculty of Economics and Business". Vaadatud 20.03.21.
  10. "Faculty of Behavioural and Social Sciences". Vaadatud 20.03.21.
  11. "Faculty of Arts". Vaadatud 20.03.21.
  12. "Faculty of Theology and Religious Studies". Vaadatud 20.03.21.
  13. "Faculty of Medical Sciences". Vaadatud 20.03.21.
  14. "Faculty of Law". Vaadatud 20.03.21.
  15. "Faculty of Spatial Sciences". Vaadatud 20.03.21.
  16. "Faculty of Science and Engineering". Vaadatud 20.03.21.
  17. "Faculty of Philosophy". Vaadatud 20.03.21.
  18. "University College Groningen". Vaadatud 20.03.21.
  19. "Campus Fryslân". Vaadatud 20.03.21.