Gripenhielm
Gripenhielm, ka Gripenhjelm, varem Figrelius oli Rootsi aadlisuguvõsa. Suguvõsa kustus meesliinis 1759. aastal.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Suguvõsaliin algab Rappestadi ja Sjögestadi pastori ning praosti Nicolaus Edmundiga (1585−1653). Ta oli abielus Landerydi pastori tütre Margareta Frigeliaga; tema järeltulijad võtsid viimase järgi perekonnanimeks Figrelius. Pastori tütar Sara Figrelia (1636−1720) naitus tuntud teadlase Magnus Nicolai Celsiusega (1621−1679). Tema vanem vend Edmund Figrelius (1622−1675) oli nimekas riigimees: ta oli Uppsala ülikooli ajalooprofessor, Kuningliku raamatukogu direktor, riigisekretär, õuekantsler ja riiginõunik. 1660. aasta 1. märtsil tõsteti ta aadliseisusse ja sai perekonnanimeks Gripenhielm; rüütelkonda teda ei introdutseeritud. 11. jaanuaril 1673. aastal sai ta vabahärra tiitli (talle läänistati Örneholmi vabahärraskond) ja introdutseeriti 1675. aastal Rootsi rüütelkonda. Tema vanem poeg vabahärra Nils Gripenhielm (1653−1706) oli kuninga nõunik ja mäekolleegiumi president. Suguvõsa suri meesliinis välja viimase poja rittmeister vabahärra Nils Gripenhielmi (1687−1759) surmaga.
Mõisavaldused Liivimaal[muuda | muuda lähteteksti]
1660. aasta 21. augustil (vkj) läänistas kuningas Karl XI eestkostevalitsus vabahärra Edmund Gripenhielmile (1622−1675) Repjekalnsi, Rēzaka ja Ziemeri mõisad. Esimesed kaks müüs ta 1673. aasta 24. märtsil (vkj) Kambja pastor Andreas Virginiusele ja tema vennale kapten Berendt Virginile.[1] Ziemeri mõisa ostis tema pärijatelt 1677. aasta 13. mail (vkj) major Johann Hermann Brandt.[2]
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Nicolaus Edmundi (1585−1653), Vadstena rektor, Rappestadi ja Sjögestadi pastor, Valkebo kontraktpraost
- Vabahärra Edmund Gripenhielm (Figrelius) (1622−1675), Uppsala ülikooli ajalooprofessor, kuninga kantselei sekretär, Kuningliku raamatukogu direktor, riigisekretär, õuekantsler, riigi- ja kantseleinõunik, mõisaomanik
- Vabahärra Nils Gripenhielm (1653−1706), õuenõunik, Kuningliku raamatukogu direktor, lagman, maapealik, kuninga nõunik, mäekolleegiumi president, mõisaomanik
- Vabahärra Carl Gripenhielm (1655−1694), kartograaf, Rootsi kartograafia direktor
- Vabahärra Axel Johan Gripenhielm (1686−1755), jalaväe kindralmajor, Dalarna rügemendi komandör, Gävleborgi lääni ja Västernorrlandi maapealik
- Vabahärra Edmund Gripenhielm (1703−1731), Lundi ülikooli aurektor
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Jalaväe kindralmajor vabahärra Axel Johan Gripenhielm (1686−1755) -
Vabahärra Carl Gripenhielm (1655−1694)
Gripenhielmi suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa läti distrikt:
- Repjekalns (Reppekaln) (1660−1673), Rēzaka (Resack) (1660−1673), Ziemeri (Semershof) (1660−1677)
- Östergötlandi lään:
- Gröninge, Hornsberg, Väsby
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 385.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 376.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. IV kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1928. Lk 137−138 [1].
- Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 94 [2].
- Svenskt biografiskt handlexikon. Förra delen. A-K. Stockholm: Albert Bonniers Förlag, 1906. Lk 404 [3].
