Griinokiit

Griinokiit
Griinokiit Tsumebist Namiibias
Omadused
Mineraaliklass	sulfiidmineraalid
Värvus	meekarva, sidrunkollane, oranžkollane
Tihedus	4,8...4,9 g/cm³
Kõvadus	3...3,5
Lõhenevus	habras
Süngoonia	heksagonaalne
Punktigrupp	P63mc
Kriips	kollakasoranž, telliskivipunane
Kaksistumine	harv
Murdepind	karpjas
Läige	teemandi, vaigu
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	üheteljeline
Optiline märk	negatiivne, pikematel lainepikkustel positiivne
Kaksik­murdumine	0,023
Reljeef	väga kõrge
Pleokroism	nõrk
nε

Griinokiit on heksakliinne sulfiidide hulka kuuluv mineraal. Griinokiidi idealiseeritud keemiline valem on CdS. Madalatel temperatuuridel sarnaneb selle struktuur sfaleriidi omaga, kõrgematel temperatuuridel aga vürtsiidi omaga. Tavaliselt esineb see koos teiste sulfiidide, näiteks sfaleriidi ja galeniidiga. Tegemist on ainsa kaadmiumi tootmiseks kasutatava maagiga (valdav osa sellest metallist saadakse vase-, tsingi- või tinatootmisel kõrvalsaadusena).

Mineraali kirjeldati esimest korda 1840. aastal Šotimaal Bishoptonis, kus seda avastati raudteetunneli rajamisel. Mineraal on saanud nimetuse Greenocki lordi Charles Cathcarti järgi. Varasemaid mineraali leide peeti ekslikult sfaleriidiks. Varem kasutati griinokiiti kollase pigmendina, tänapäeval on aga teada selle mineraali toksiline toime.