Gratšonok-klassi patrullkaater
.jpg) Gratšonok-klassi patrullkaater P-377 | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
| Venemaa | |
| Tellitud | 2008 |
| Teenistuses alates | 2010 |
| Laeva üldandmed | |
| Veeväljasurve | 138 t |
| Pikkus | 31,04 m |
| Laius | 7,4 m |
| Süvis | 1,85 m |
| Sõsarlaevad | 20+ |
| Peamasinad | 2 diiselmootorit |
| Käiturid | 2 sõukruvi |
| Kiirus | 23 sõlme |
| Sõidukaugus | 200 meremiili kiirusel 15 sõlme |
| Sõidupiirkond | rannikumeri |
| Autonoomsus | 5 päeva |
| Meeskond | 8 inimest |
| Relvastus |
1x 14,5 mm kuulipilduja; 1x 10–55 mm reaktiiv-süvaveegranaadiheitja; 1x 2–45 mm käsi-reaktiiv-süvaveegranaadiheitja; 1x kantav õhtuõrjeraketiseade Igla-1; 2 sonarit; mehitamata allveesõiduk. |
Gratšonok-klassi patrullkaater, projekt 21980 (Противодиверсионный катер проекта 21980 «Грачонок») on Venemaal rannikulähedase akvatooriumi valveks ja mereväebaaside julgestamiseks valmistatud eriotstarbeline patrullkaater, mis on kasutatav ka väekaitseks, sealhulgas võitluseks allveediversantidega, merepiirivalve tugevdamiseks ja tuukrilaevana.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi kaater on üldiselt pigem klassifitseeritav, kui patrullalus või valvealus, on sellel tugev allveeseire võime ja võime rünnata väiksemaid veealuseid objekte. Laeva varustusse kuuluvad veepõhja sonar, veetav sonar-hüdrofon ja mehitamata allveesõiduk. Tõstetöödeks on ahtritekil kraana. Alates seeria teisest laevast (seeria esimene laev on P-104 Nahhimovets Balti laevastikus) on pardale paigaldatud barokamber, mis annab hea tuukritööde võime. Arvestades kõiki võimeid, on laev praktiliselt rakendatav ka ranniku miinijahtija (miiniotsija) ülesannetes.
Esimesed kaatrid said endale Saksamaal valmistatud 2400 hj MTU peamasinad, kuid pärast rahvusvaheliste majandussanktsioonide kehtestamist Venemaale seoses Ukraina sõjaga 2014. aastal said järgnevad endale Hiina 2215 hj peamasinad TBD620V12.
Kaatri turvaline merekõlblikkus on kuni 4 palli. Veealuseid otsinguid on võimalik läbi viia kuni 8-sõlmelise kiirusega ja kuni 3-pallise lainetusega.
Kaatri tugevaks küljeks võib pidada sensoreid ja mitmeotstarbelisust, nõrgaks küljeks piiratud sõidukaugust ja -merekõlbulikkust.
Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
2024. aasta seisuga on kaatreid valmis ehitatud 27. Nad on kasutusel Vene mereväes järgnevalt:
- Balti laevastik - 4;
- Põhjalaevastik - 4;
- Musta mere laevastik - 6 + 4 Venemaa Rahvuskaardi Lõuna ringkonnal;
- Vaikse ookeani laevastik - 6;
- Kaspia flotill - 3.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kaatrid on ehitatud Zelenodolskis, Vladivostokis ja Rõbinskis.
Venemaa sõjalaevastiku aastapäeva tähistamisel mereparaadiga Peterburis 2017. aastal olid kaatrid kasutusel lipukandjatena.
Kaatreid, mis on Venemaa Rahvuskaardi käsutuses, on kasutatud Kertši väina silla julgestamisel.